Kuidas luua kuvandit ja leida nägu?

Rakvere teatri kohvikus kõnelesid Lääne-Virumaa identiteedist Roman Kusma (vasakult), Eve Alte, Ingrid Kohtla, Ahto-Lembit Lehtmets, Hanna Villberg ja Velvo Väli. Foto: Marianne Loorents

Kui tallinlane Narva poole hakkab sõitma, pole ta päris kindel, mis teda pärast Loksa risti ees ootab: mis keeles

tuleb kõnelda ja milliseid pistikuotsi kasutada. Idavirulane teab jällegi, et Rakvere on meeldiv vahepeatus teel piirilinna. Kahe hiiglase vahel asuva Lääne-Virumaa identiteedi üle arutleti Virumaa Teataja ja Rakvere teatri vestlusõhtul.

Kolmapäeval Rakvere teatri kohvikus peetud Virumaa Teataja peatoimetaja Eva Samolberg-Palmi juhitud vestlusringis arutleti, millisena nähakse Lääne-Virumaad aastal 2023 ja kuidas saame oma identiteeti kujundada turismivaldkonna arendamise ja kultuuriüritustega. Mida on meil õppida naabermaakondadelt?

Sissejuhatuseks said kõik osalejad nimetada märksõnu, mis meenuvad, kui mõelda Lääne-Virumaa peale. Ettevõtja Roman Kusma nimetas Lahemaa rahvusparki ja mõisaid. Ka Rakvere kultuurikeskuse direktor Eve Alte leidis, et just mõisad on need, mille kaudu meie maakonda tuntakse. Tallinn Music Weeki ja Station Narva kommunikatsioonijuht, Ida-Virumaa juurtega Ingrid Kohtla märkis ära Võsu, tarva kuju, Grossi poe ja plaadifirma Lejal Genes. Kadrina kultuurikoja juht Ahto-Lembit Lehtmets nimetas, et Lääne-Virumaa on roheline oaas Harjumaa ja Ida-Virumaa vahel. Ida-Viru turismiklastri turundusjuhil Hanna Villbergil tulid kohe meelde Viru Folk ja kaunid kontserdid Käsmus ning Lahemaa. Rakvere teatri juht Velvo Väli jättis üritused ja ettevõtted välja ning märkis ära meie kauni looduse.