:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/02/15294227t1h81ef.jpg)
Keskkonnaagentuuri ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) seirealadel märgati aprilli viimasel nädalal, et kooreüraskid on talvitumispaikadest väljumas. Kohati oli lendlus piirkonniti massiline.
Seega tuleks hiljemalt enne järgmiste soojade ja kuivade kevadilmade saabumist metsaomanikel üles panna feromoonpüünised. Kuuse-kooreüraski vaatluseid saab edastada Loodusvaatluste nutirakenduse abil.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul sattusid 17. aprillil paigaldatud feromoonpüünistesse esimesed isendid juba järgmisel päeval peale lõksude üles panekut ning nädala lõpuks oli püünistes kohati juba sadu isendeid. Kui Harju-, Ida-Viru- ja Lääne-Virumaa seirepunktides loendati selle nädala alguses keskmiselt 100 isendit püünise kohta, siis Võrumaal RMK Kurenurme seirepunktis loendati keskmiselt üle 9000 üraski. "Taolise massilise kooreüraski lendluse põhjustasid kahjuri jaoks soodsad ilmastikutingimused – temperatuurinäit oli tipphetkel lausa 22,6 kraadi ning ilm kuiv. See näitab, et Lõuna-Eestit võib käesoleval aastal taas tabada karm kooreüraski rünne," rääkis Denks.
Enamikus seirepunktides (näiteks Lääne-, Järva-, Rapla- ja Tartumaal) jäi kooreüraski keskmine isendite arv nädalas püünise kohta aprilli lõpus enamasti viiesaja isendi piiresse. Pärnu-, Põlva-, Valga- ja Viljandimaa punktides loendati aga üraskeid kuni poolteist tuhat püünise kohta.
Denksi sõnul paneb saabunud niiskem ja jahedam ilm üraskite lendluse nüüd mõneks ajaks pausile, kuid järgmise soojalaine saabudes jätkub see enamikus paigus taas. Möödunud aastaga võrreldes, mil lendlus algas aprilli lõpus ja mai alguses, sai lendlus sel aastal hoo sisse varem, juba aprilli keskel.
Kes on kuuse-kooreürask ja kuidas ta meie metsi ohustab?
Kuuse-kooreürask on väiksemapoolne (4−5,5 mm) pruunikas silinderja kehaga mardikas, kes on massilise sigimise korral väga ohtlik kahjur Eesti kuusikutele. Ta asustab reeglina 45-aastaseid ja vanemaid, tavaliselt enne nõrgestatud kuuski (näiteks põua tõttu), kes ei suuda end piisava vaigueritusega üraskite vastu kaitsta.
Üraskid poevad paljunemiseks kuusekoore alla, kus vastsed kaevandavad oma käigud, lõigates sellega läbi puu juhtsooned, mistõttu puu kolletub ja lõpuks kuivab. Üraskite lendlus ja haude rajamine algab siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini.
/nginx/o/2023/05/02/15294228t1h77ff.jpg)
Kuidas kuuse-kooreüraskit seiratakse?
Kooreüraskit seirab keskkonnaagentuur koostöös RMK-ga. Selleks on rajatud spetsiaalsed seirepunktid igasse Mandri-Eesti maakonda. Esmalt langetatakse märtsis püünispuud ning sõltuvalt ilmastikust (tavaliselt aprilli keskel) paigaldatakse nende lähedusse feromoonpüüniseid. Lõhna peale kohale lennanud kooreüraskid jäävad lõksu püünises olevasse kogumiskasti. Nii saavad seirajad üle lugeda püünisesse jäänud putukad.
Lisaks seirele on feromoonpüünised abiks kooreüraskite kahjustuste vähendamisel, püüdes üraskid nende lendluse ajal, enne sigimist, välja. Püünised on efektiivsemad siis, kui metsa tervislik seisund on hea ja üraski asurkonna arvukus veel kasvavas faasis, kuid pole siiski saavutanud maksimumi. Kui metsa seisund on kehvapoolne ja üraskeid leidub massiliselt või kui nende arvukus on juba langustrendis, on püünistest vähem abi.
Juba olemasolevates kahjustuskolletes raiutakse puud varakevadel enne lindude pesitusaega, et neid võimalikult vähe häirida. Raiutud puude seast jäetakse langile üraskite meelitamiseks püünispuid, mida putukad hakkavad ilmade soojenedes asustama. Kuuse-kooreüraski tõrje edukus sõltub värskelt asustatud puude kiirest ja õigeaegsest ülestöötamisest. Püünispuud veetakse metsast välja niipea, kui üraskid on need asustanud, enamasti langeb see aeg maisse ja juunisse (raierahu perioodi). Püünispuude väljaveoga ei või viivitada, sest see aitab üraskikahjustuste levikut takistada.
Keskkonnaagentuur kutsub Loodusvaatluste äppi sisestama üraski vaatluseid
Iseäranis oluline on kevadel märgata ja hinnata kooreüraskite värskelt asustatud puude osakaalu. Seetõttu kutsub keskkonnaagentuur nii metsaomanikke kui ka looduses liikujaid otsima ja võimalusel pildistama kuuse-kooreüraskite värskelt asustatud kasvavaid kuuski, mille tüve läbimõõt on vähemalt 15 cm ja võrad rohelised, kuid tüve alumise osa koores on ümmargused üraskite sisenemisavad (läbimõõt umbes paar mm) ja tüve jalamil leidub peent saepuru.
Vaatlused saab edastada keskkonnaagentuurile, kasutades Loodusvaatluste nutirakendust. Kuuse-kooreüraski kohta saadetud vaatluseid kontrollivad keskkonnaagentuuri spetsialistid ning kõiki neid on võimalik vaadata keskkonnaportaali kaardil.
/nginx/o/2023/05/02/15294230t1hf305.jpg)