Kommentaar: inflatsiooni põhjustab lihtne inimlik ahnus

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

Pärast mulluseid rekordilisi hinnatõuse näib inflatsioon olevat lõpuks järele andmas. Märtsis kasvas harmoniseeritud tarbijahinnaindeks euroalal keskmiselt 6,9% ja Eestis 15,6%. Kuigi ka need numbrid on muidugi väga suured, on võrreldes mulluste tippudega olukord paranenud.

Eestis jäi rekordiks 2022. aasta august, kui inflatsioon kerkis üle 25%, euroalal saavutati tipp oktoobris, kui tarbijahindade tõusuks kujunes 10,6%. Samas on hinnatõusu leevenemine mõneti näiline, sest selle põhjuseks on eelkõige madalamad energiahinnad. Vaadates alusinflatsiooni, kust on välja jäetud muutlikud kütuse- ja toiduainehinnad, on see Eestis püsinult eelmise aasta sügisest saadik jonnakalt 12-13% vahel. Euroalal on alusinflatsiooni kasv isegi kiirenenud, jäädes märtsis 5,7% juurde.

Eelnev on pannud analüütikud küsima, mis siis tegelikult hinnakasvu põhjustab. Ühe peamistest teooriatest võib pealkirjastada kui ahnuse inflatsiooni (greedflation). Selle kohaselt olid pöörased energiahinnad tõepoolest inflatsiooni käivitav jõud, mille tõusu proovisid ettevõtted senise kasumimarginaali säilitamiseks enda toodete ja teenuste lõpphinda üle viia. Kuid tundub, et inflatsioonilises keskkonnas ei piirdunud paljud vaid energiakulude lisamisega, vaid suurendasid hindu sellest enamgi.