/nginx/o/2023/05/04/15298021t1h4d32.jpg)
Neljapäeval valitsuse ette jõudva eelnõuga pikendatakse ajateenistuse kestust mahukat väljaõpet nõudvatel erialadel üheteist kuuni. Praegu on ajateenistuse kestus kaheksa kuud, välja arvatud määrusega kehtestatud erialade väljaõppel, mille kestus on üksteist kuud.
Tulenevalt vajadusest arendada Eestis uusi kaitsevõimeid on vaja laiendada ning kaasajastada ka ajateenijatele antavat väljaõpet ning praegune ajateenistuse kestuse määratlemine erialade lõikes ei vasta enam väljaõppeplaanidele.
Eelnõuga loobutakse konkreetsete erialade loetelust, mille väljaõpe vajab 11-kuulist ajateenistust, ja selle asemel kehtestatakse üldine 11-kuulise väljaõppe põhimõte erialadel, mis eeldavad mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat. Selle tulemusena paraneb üksuste lahinguvalmidus ja ajateenijate väljaõppe tase, samuti suureneb spetsiifilise väljaõppe saanud isikute reserv.
Teie muudatusena nähakse ette 11- kuni 12-kuuline ajateenistus neile ajateenijatele, kes lisaks mahukat sõjaväelist väljaõpet või praktikat eeldava eriala omandamisele määratakse ajateenistuse jooksul alalises valmiduses oleva üksuse sõjaaja ametikohale. See võimaldab täiendavalt anda süvendatud väljaõpet ning hoida kriitilisi sõjalisi võimekusi alalises valmiduses.
Kutsealuste ajateenistusse kutsumise mahtu muudatusega ette ei nähta, see jääb 4000 kutsealuse tasemele.
Määruse rakendamisega kaasnev kulu kaetakse kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ning see jõustub üldises korras.
/nginx/o/2022/05/30/14589341t1h235e.jpg)