Alkoholi saab vanust tõendamata kätte iga teine noor

Alkoholi müük. Foto: Urmas Luik

Tervise arengu instituudi (TAI) 2022. aastal tehtud alkohoolsete jookide testostlemise uuring näitas, et noortelt küsitakse dokumenti vähem kui pooltes müügikohtades. Üldistavalt saab iga teine noor alkohoolse joogi kätte vanust tõendavat dokumenti näitamata.

Alkohoolsete jookide testostlemisel paistsid kehvema tulemuse poolest silma väikesed poed, maakohad ja vanemaealised teenindajad ning suurte kaupluste võrdluses iseteeninduskassad. 

Tavakassades tehti kokku 459 testostlemist, neist 230 jaekaubanduses ja 229 toitlustusasutustes. Kõigis tavakassades küsiti dokumenti vähem kui pooltel kordadel ehk 46 protsendil juhtudel. Jaekaubanduse ja toitlustusasutuste omavahelises võrdluses dokumendi küsimise tase väga ei erinenud, vastavalt 47 ja 49 protsenti.

Nelja jaekaubanduse tüübi sees oli dokumendi küsimise tase sarnane. Veidi enam küsiti dokumenti suurtes kauplustes (58%) ning veidi vähem väikestes ja keskmistes kauplustes (kummaski 40%). Teavitussilte dokumendi küsimise või alaealistele müümise piirangu kohta esines kõige harvem väikestes kauplustes (25%), kõige enam suurtes kauplustes (62%). Toitlustusasutustes oli teavitussilte nähtaval oluliselt harvem kui jaekaubanduses – vastavalt kolm protsenti ja 48 protsenti.

Sugude võrdluses oli alkoholi kättesaadavus sarnane varasemas uuringus selgunuga. Noormeestelt küsiti endiselt dokumenti sagedamini kui neidudelt – vastavalt 57 protsenti ja 36 protsenti. Dokumendi puudumise korral oldi noormeestele sagedamini valmis ka müüma – vastavalt 16 protsenti ja kolm protsenti. Lahja alkoholi puhul küsiti dokumenti oluliselt harvem – 41 protsendil juhtudel – ning oldi valmis müüma tunduvalt sagedamini ehk 69 protsendil juhtudel kui kange alkoholi puhul, mille näitajad olid vastavalt 54 ja 55 protsenti. Uuringu koordinaatori, TAI vanemspetsialisti Triin Mälli arvates tuleneb see sellest, et kanget alkoholi tajutakse endiselt ohtlikumana kui lahjat alkoholi.

Selgus, et vanemaealised teenindajad küsisid dokumenti oluliselt harvem (32%) kui nooremaealised (43%) või keskealised teenindajad (52%). Maakohtades küsiti vanust tõendavat dokumenti oluliselt harvem kui linnades – vastavalt 37 protsenti ja 48 protsenti – ning toodet oldi valmis müüma mõnevõrra sagedamini kui linnades – vastavalt 63 protsenti ja 52 protsenti. 

Võrreldes 2019. aastaga on dokumendi küsimise määr mõnevõrra suurenenud, 41 protsendilt 46 protsendini. Suurim muutus on toimunud toitlustusasutustes, kus 2019. aastal küsiti dokumenti 38 protsendil testostudest, 2022. aastal 49 protsendil testostudest.

Jaekaubanduses on dokumendi küsimine jäänud samale tasemele ehk 44 protsenti 2019. aastal ja 47 protsenti mullu, kuid asutuste võrdluses on see nüüdseks ühtlustunud. Võrreldes 2019. aastaga on seis kehvemaks muutunud suurtes kauplustes. Positiivsema poole pealt on paranenud dokumendi küsimise tase tanklates.

Esimest korda tehti alkohoolsete jookide testostlemist suurte kaupluste iseteeninduskassades – kokku 30 testostu. Nendes kontrolliti dokumenti harvemini ning oldi valmis alkoholi müüma oluliselt sagedamini kui suurte kaupluste tavakassades.  

Alkohoolsete jookide testostlemise uuringut on tehtud kokku kuuel korral alates 2012. aastast. Kui 2014. aastal küsiti isikut tõendavat dokumenti umbes neljandikus jaemüügikohtades, siis 2016. aastal küsiti  dokumenti peaaegu pooltel juhtudel. Sarnane tulemus on püsinud suuremate muutusteta ka teistel uuringuaastatel.

"Alkoholi lihtne kättesaadavus on Eestis püsinud muutumatuna ja sellel suunal tegutsemine on hädavajalik. Kuigi seadus keelab alkoholimüügi alaealisele, pole meil piisavalt toetavaid tegevusi ja järjepidevust järelevalve korraldamises," selgitas TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.  

Ka politsei- ja piirivalveamet rõhutab, et vaatamata uuringutulemuste mõningasele paranemisele on alkohol endiselt noortele kättesaadav. "Noores eas alkoholi juues suureneb oluliselt mürgistuse ja sõltuvuse risk, aga oma töös näeme ka seda, et sageli käib joobega kaasas nii süütegude toimepanemine kui ka nende ohvriks langemine. On väga oluline, et alkoholi müüjad mõistaksid, et neile on usaldatud suur vastutus," ütles politsei Ida prefektuuri prefekt Tarvo Kruup. 

TAI ja siseministeerium teevad Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil algust uue programmiga, mis Rootsis on andnud häid tulemusi ja mida tuntakse STAD (Stockholm prevents alcohol and drug problems) projekti nime all. See programm hõlmab endas alkoholimüügiga kokkupuutuvatele inimestele koolituste korraldamist, et muuta alkohol nii alaealistele kui ka joobe tunnustega inimestele vähem kättesaadavaks.