Juhtkiri: halastamatu ajakirjandus(?)

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Ajakirjandus ei halasta. Seda tunnevad omal nahal eriti need, kes saanud hakkama mitmesuguste sulitegude ja perverssustega ning kohtupingis oma süüdimõistmist ootavad. Siis on ajakirjanik paha, sest kirjutab. Aga ajakirjandus ei peagi halastama, ajakirjandus kajastab, avalikustab, näitab ja õpetab. Lihtsaim viis mitte sattuda leheveergudele mõne valgustkartva teoga on jätta see tegu tegemata.

Viimatiste Virumaa Teataja veergudel ilmunud kohtulugude valguses on kohati kummastav taas kuulda, et ajakirjandus rikub inimeste elu ära, mitte tehtud tegu. Jutt on veel kurioossem seetõttu, et suurem osa kohtulahendeid on Riigi Teataja portaalis avalikult üleval: nimed, süüdistus, kus on ka tehtu kirjeldus, ja karistus. Paljud kodanikud viitavad asjaolule, et istungid on kinnised, ja küsivad, miks küll ajakirjandus neid kajastab. Kohus ei luba kõrvalisi isikuid saali, kui käsitletakse riigisaladust või kaasus on ülimalt delikaatne – seda laste, tunnistajate ja kannatanu kaitseks.

Ühiskonnas on palju räägitud ajakirjandusest kui valvekoerast, kes kajastab elu kõiki tahke. Nii nuttu kui ka naeru. Ekslik on arvata, et kohtuseinte vahel on süüdistatav puutumatu ja saalis räägitu jääb vaid saali. Tegemist on siiski avaliku ruumiga ja viimaks tehtud kohtuotsus riputatakse internetti üles. See on avalik.