Mis on finantsiline turvavõrk ja kuidas seda endale luua?

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets tutvustas, mis on finantsiline turvavõrk ja kuidas seda luua. Foto: swedbank

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse sel kevadel valminud uuringu kohaselt on Eesti elanike finantstervis pingeline.

Suisa 75 protsendil Eesti elanikest puudub finantsiline turvavõrk: puuduvad säästud ettenägematute olukordadega toime tulekuks, kindlustused ja piisav tagavara pensioniks. See tähendab, et inimesed tulevad toime igapäevaste rahaasjadega, kuid ei tunne end piisavalt kindlalt ja turvaliselt võimalike ootamatuste korral ja ka tulevikule mõeldes. Samas on lausa kolmandik haavatavas olukorras, sest nende kulud ületavad sissetulekuid, säästupuhver on väike või olematu, puuduvad kindlustused ning laenukoormus käib vähemal või suuremal määral üle jõu. “Pingeline või haavatav finantstervis tuleneb osaliselt finantsilise turvavõrgu puudumisest, mis muidu kaitseks inimest ootamatute olukordade eest. Siia alla lähevad laenu-, elu- ja kodukindlustus või muud lepingud, näiteks testament. Selline kindlustunnet pakkuv turvavõrk puudub täielikult veerandil Eesti elanikest,” rääkis Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets. Turvavõrgu puudumine toob omakorda kaasa ebakindluse. Ebakindel tunne tuleviku suhtes on suuresti seotud väheste säästude ja pensionivara või koguni nende puudumisega, aga ka ebaselge varasuhtega.

Näiteks pole ühiselt kodulaenu võtnud partnerid mõlemad kinnisvara omanikud või ei ole laenumaksete võrdses tasumises selgelt kokku leppinud, mistõttu võib hiljem tekkida tõsiseid vaidlusi. Või pole läbi mõeldud, kuidas soovitakse, et vara edasi päranduks, ega arvestata, et koos varaga saab pärija endale ka lahkunu täitmata kohustused.