1991 ⟩ Tapa kooli keskküttetorustikku ehitati aasta aega

Tänapäeval tegeleb iga ametimees ikka oma asjaga: õpetaja õpetab, ehitusmees ehitab ning koolimaju haldab omavalitsus või riik, kes vajaduse korral palkab töid tegema kvalifitseeritud firma. Fotol nähtavad tööd käisid Tapa gümnaasiumis 2009. aasta suvel. Foto: Arvet Mägi

Nõukogude ajal suudeti teha ikka sellist sosssepa tööd, et anna kannatust. Näiteks hakati Tapa 1. keskkooli juurde viivat keskküttetorustikku ehitama 1990. aasta kevadel, aga aasta hiljem oli kraav ikka veel lahti. Lapsed õppisid talv läbi klassiruumides, kus sooja oli vaid 14–15 kraadi ja torustiku ehitusega pidi tegelema kooli(!) direktor.

Oleks siis, et tegemist olnuks mõne kõrvalises paigas asuva kraavikesega. Keskküttetorustiku tarvis kaevati kraavi parajasti ehitamisel olnud Tapa kultuurikoja ja koolimaja vahele ehk ümbruskonna kõige käidavamasse kohta juba 1990. aasta kevadel ning lapsed ja õpetajad pidid kooli minnes turnima terve aasta mullavallide vahel.

Esialgu küttis Tapa koolimaja kohalik pisike katlamaja, aga sellega ei suudetud hoonet soojaks saada. Jutud, et koolimaja tuleb ühendada linna tsentraalsesse küttevõrku, olid vähemalt kümme aastat vaid jutud ning sisuliselt väljapääsmatus olukorras olnud kooli juhtkond otsustas ise töö käsile võtta.