Nädala lind: jõgivästrik

Jõgivästrikku leiab jõgede äärest, ehkki vene, saksa ja soome keeles kannab ta hoopis mägivästriku nimetust. Foto: Peep Veedla

Jõgivästrikut tasub otsima minna jõgede äärest. Mida kiirevoolulisem jõgi, seda paremini jõgivästrikule sobib. Ehkki vene, saksa ja soome keeles kannab ta hoopis mägivästriku nimetust. Ladina ja inglise keeles on ta aga hall västrik. Justkui linavästrikust saaks veel hallim olla.

Ju on talle see nimi pandud pigem kuldhänilasega võrdluseks, kellel sulestikus kollast rohkem. Jõgivästrikul on aga kollane alapool ning hall selg ja pea, neid kahte värvi on tema sulestikku võrdselt jagatud. Saba on aga taga ilmatuma pikk, selle järgi on teda kõige lihtsam eristada teistest västrikest ja hänilastest.

Eestis elab jõgivästrikke tegelikult õige vähe. Peamiselt kohatakse neid Põhja-Eesti jõgede ääres Harjumaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Aeg-ajalt mujalgi. Mõned paarid pesitsevad igal suvel. Minagi juhtusin jõgivästrikuga esimest korda kokku Põhja-Eestis, see juhtus 23. märtsil aastal 2008 Kolga mõisa pargis. Lumi oli tookord vähemalt põlvini, andis sumbata. Sellistes oludes vuliseva vee ääres jõgivästrikuga kohtumist ei osanud oodata, sest ta pole üldsegi mitte talvelind. Siiamaani püsib see kuupäev varaseima jõgivästriku kohtamisena Eestis, üksnes 2012. aastal kohati teda veel kord samal kuupäeval, seekord Pärnumaal Kablis.