Nädala kaja: päevade sügavad juured

Inna Grünfeldt. Foto: Meelis Meilbaum

Mis on päev? Kiirelt lippavad või aegamisi venivad tunnid päikesetõusu ja loojangu vahel, hetked täis mõtteid, toimetusi, kõnelusi, minekuid, tulekuid ja arvamusi. Päevad libisevad ajamerre sageli märkamatult, aga mõni päev seob voolamisse sõlme sisse. On ilusaid lehviga sõlmi ja umbsõlmi, mis ajavad inimesi tülli. Sellesse nädalasse jagus mõlemat.

Homsele emadepäevale mõeldes on lapsed – nii väikesed murumunad kui ka ise juba ema- või vanaemaseisusse jõudnud – sättinud valmis hellad tänusõnad ja kaunid soovid, mõelnud lillekimbule ja üllatusele. Või küünlale. Vähemalt ideaalis, ehkki elul on mitu palet. Emadepäev kannab hoolimise ja armastuse sõnumit ning pole kuulnud, et keegi oleks vihaste vastastena vaielnud selle üle, kas ulatada emale enne lillekimp ja siis kallistada või vastupidi.

Sootuks teine lugu on maikuu üheksanda päevaga, mis ühtede jaoks on Euroopa päev ehk rahu päev, teistele võidupüha, suure võidu aastapäev. Selle ümber kisub alati teravaks.