2 meest, 1 kanuu: Loobu maratonil ei saa loobuda

Kevin Volter
Copy
Viimane pingutus lõpu suunas. Nägudest on näha, et ega ta nii kerge polnudki.
Viimane pingutus lõpu suunas. Nägudest on näha, et ega ta nii kerge polnudki. Foto: Sten Vilokas

Üldiselt levib nii arstide kui ka muude spetsialistide seas arvamus, et ilma treenimata pole spordivõistlustel osalemine kehale kuigi kasulik tegevus. Otsustasime koos kaaskannatajaga selle müüdi murda ja osalesime läinud nädalal Loobu jõe poolmaratonil kanuude klassis. Eesmärk oli rada läbida ja seda teha ilma veesõidukist välja kukkumata. Iseasi, kas see ka õnnestub.

Kui ma üle kuu aja tagasi idee läbida võistlusformaadis 21 kilomeetrit Loobu jõel välja käisin, oli sõber Riho ainuke, kes sellest kinni haaras. Teised ühised tuttavad ainult naersid. "Aga tuleb fun, ma usun, kui päris ära ei upu," olid tema kuldsed sõnad, millest edaspidi kogu võistluse ajal lähtusime.

Sportlasel kuulub iga võistluse juurde ettevalmistus- ja aklimatiseerumisperiood. Aga kuna me pole sportlased, jäi see osa olemata ning ainuke asi, mida võib ettevalmistuseks pidada, oli see, et kaks päeva enne starti uurisin huviklubi Nelson juhilt ja võistluse peakorraldajalt Vahur Leemetsalt, kas meile ikka paat on broneeritud. Positiivne vastus saadud, jäime ootama pühapäeva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles