Katrin Kuusemäe Jamad Slava Ukrainiga ei tohiks mõjutada Eesti annetuskultuuri

Copy
Katrin Kuusemäe.
Katrin Kuusemäe. Foto: Ain Liiva

Viimased sündmused, mis on seotud heategevusorganisatsiooniga Slava Ukraini, on tekitanud Eesti inimestes segadust ja paraku ka kahetsust oma raha annetamise pärast. See juhtum on tugevalt õõnestanud meie annetuskultuuri ning riivanud annetajate usaldust. Kuus aastat heategevusfondi juhtinud inimesena, kes ka muu annetussektori tegemistega kursis, olen absoluutselt veendunud, et see juhtum on erandlik ning ei peegelda kogu Eesti heategevusvaldkonna tegevust. Siiski tuleb meil sellest kaasusest õppida ja teha järeldused.

Esimene õppetund on, et tuleb tagada heategevusorganisatsioonide läbipaistvus ja vastutustundlikkus majanduslikus tegevuses. On äärmiselt oluline, et avalikkus ja asjaosalised saaksid Slava Ukraini ümber tekkinud olukorra kohta kiiresti vastused ja selguse kõikides kahtlustes ning algatatud menetlused saakisid võimalikult kiiresti tehtud. Avalikkusele tuleb tagada adekvaatne teave juhtumi kohta, sh selgitused raha liikumise, kasutamise ning organisatsiooni tegevuse kohta. Üksnes läbipaistvus ja vastutus võivad taastada annetajate usalduse. Järgnevad mõtted võivad tunduda ühe organisatsiooni juhtimisel elementaarsed, paraku on selgunud, et miljoneid eurosid liigutanud organisatsioonil oli kõigis nendes küsimustes olulisi puuduseid.

Soovitan enne annetamist uurida organisatsiooni majandusaasta aruannet. See on oluline dokument, mis peab olema kättesaadav kõigile annetajatele ja huvigruppidele. Aruanne annab ülevaate organisatsiooni finantsseisust, raha kasutamisest ning aitab hinnata läbipaistvust. Samuti nähtub sealt, kuidas organisatsioon kasutab saadud raha ja millised on selle tulemused.

Tagasi üles