Minu elu personaalses riigis

Marko Pomerants. Foto: Ain Liiva

See ei ole päris see personaalne riik, millest valitsus räägib, püüdes digitaalsete teenuste kaudu inimeseni jõuda. Selle riigimudeli olen ma loonud ise oma peas ja viin seda järjekindlalt ellu. Selge see, et ma ei ole oma otsustes täiesti vaba, aga personaalselt mina ise saan palju teha oma käekäigu huvides. Soovitavalt ennetavalt, mitte tagantjärele tarkusena. Rege rautan suvel ja vankrit kõpitsen talvel.

Mu naabrimees näiteks teeb kevadel varakult ära kõik väiksemad parandus-, värvimis- ja ehitustööd, ja seda selleks, et ta saaks suve nautida. Ta valmistub suveks.

Elus edenemiseks või kasvõi samal tasemel kestmiseks tuleb teha otsuseid. Neid saab teha emotsiooni pealt ja seda meetodit ilmselt ka laialt kasutatakse, aga isiklikku elu puudutavaid otsuseid on võimalik teha ka analüüsi põhjal, sest tegelikkuses on suur hulk avalikku andmestikku kättesaadav. Olgu selleks ruumiandmed, omavalitsuste arengukavad või veel mingi statistiline andmestik.