Eluasemelaenuturg jätkab mõistlikumal kursil

Mari Tamm on Eesti Panga ökonomist. Foto: Eesti Pank

Elukalliduse tõus, kerkivad intressimäärad ja majanduse ebakindel väljavaade on kahandanud inimeste võimet ja soovi laenuga eluase soetada. Nõudlus eluasemeturul hakkas vähenema juba 2022. aasta kolmandas kvartalis. Selle aasta esimesel neljal kuul andsid pangad uusi kinnisvaratagatisega eluasemelaene välja 22 protsenti vähem kui aasta tagasi. Seega jäi uute laenude arv pandeemiaeelse ehk 2018.–2019. aasta taseme lähedale. Seejuures on uute eluasemelaenude maht tänavu esimeses kvartalis kahanenud suhteliselt rohkem kui eluasemetehingute koguväärtus, mis viitab sellele, et rohkem tehinguid on rahastatud omavahenditega.

Eluasemelaenuturu praegune rahulikum kasvutempo on majanduse ja kinnisvaraturu pikaajalise arengu seisukohast parem. Vahepealsed aastad olid eluaseme- ja laenuturul erakordselt aktiivsed. Nõudlust paisutasid sissetulekute kiire kasv, pandeemia ajal kogunenud säästud, pensioni teise samba väljamaksed ja ka madalad intressimäärad. Pakkumist ületava nõudluse tõttu kasvasid eluasemehinnad kiiresti, 2022. aasta kokkuvõttes tunduvalt hoogsamalt kui sissetulekud. See tähendab aga, et kinnisvara soetamine on jõukohane väiksemale hulgale inimestele. Samuti tuleb kallima kinnisvara soetamiseks võtta suurem laen, mis teeb laenuvõtjad töökoha või sissetulekute kaotuse suhtes haavatavamaks.

Majanduse väljavaate selginedes ja intressimäärade stabiliseerudes võib oodata laenunõudluse mõningast suurenemist. Eesti Panga märtsiprognoosi järgi majanduslangus suurt tööpuuduse kasvu kaasa ei too ja ka palgakasv püsib lähiaastail küllaltki kiire.