Kultuurimälestiste kaitse päevaprobleeme
Viimastel aastatel on kultuurimälestiste hoidmisel saavutatud nii vabariigis kui ka meie rajoonis mõndagi rõõmustavat, sest kaitse alla kuuluvad objektid on enamuses nõuetekohaselt tähistatud, üles seatud suunavad teeviidad, täiendatud kaitsealuste objektide nimekirja. Samal ajal püsivad mitmed probleemid, mille lahendamisega pole edasi jõutud. Mõned ebateadlikud majandusjuhid on häälestatud kultuurimälestiste kaitse vajaduse suhtes otse vaenulikult. Rahva kõnepruuki pole juurdunud isegi kultuurimälestiste mõiste, samastatakse seda looduskaitsega. Varasemast ajast pärit muinsuskaitse on igatahes rahvale tuttavam ja suupärasem. Kultuurimälestiste arvukaima liigi moodustavad arheoloogiamälestised. Koos uue, täiendava nimekirja kinnitamisega sel aastal tõusis riikliku kaitse alla võetud kalmete, kultusekivide, ohvripaikade ja linnamägede arv meie rajoonis üle kahesaja. See on kaugelt rohkem kui enamikus teistes rajoonides. Meil on hulgaliselt majandeid, kus tuntakse piisavalt huvi kohaliku esiajaloo vastu ja mõistetakse arheoloogiliste mälestiste kaitsmise vajadust. Nimetagem «Energia», Uhtna, Vihula, Haljala kolhoosi, Pälsoni ja Vinni sovhoosi. Samal ajal tekitab imestust, et mõne majandi juhtkond oskab üles näidata hoolimatut ükskõiksust.
