Läänevirulased esinevad Baltical

Lahemaa Rahwamuusikud nakatavad publikut pilli-, laulu- ja tantsulustiga. Foto: Lahemaa Rahwamuusikud

Baltimaade suurim rahvusvaheline pärimuspidu Baltica, mis liigub igal aastal külakorda ühest Balti riigist teise, peetakse 31. maist 4. juunini Eestis. Toimuvad pärimuspäevad Räpinas ja Vargamäel ning Tallinnas Tornide väljakul on avatud pärimusküla. 

Baltica festivalil on tänavu teemaks "Pärimus tõmbab kaasa!" ja peo teeb eriliseks ehe paikkondlik pärimus. Balticast võtab osa 1000 esinejat kõikjalt Eestist, nende päritolu reedavad paikkonnale ainuomased rõivad, tantsud, pillilood, laulud, käsitöö, toit ja keel. Lääne-Virumaad esindavad Baltical rahvatantsuansambel Tarvanpää, Lahemaa Rahwamuusikud ja Kadina Kadrid.

Lahemaa Rahwamuusikute juht Viivi Voorand ütles, et kavas on esitada oma armsaid leivanumbreid torupillilauludest meestetantsudeni. "Meid on kõvasti usaldatud: kolme tunni vältel esineda neljal laval. See annab vehkida," rääkis ta.

Lisaks folklooriga tegelejatele esindavad oma piirkondi Kihnu Kultuuriruum, Vana-Võromaa saatkond, Mulgi Kultuuri Instituut ja Viru Instituut. Värvikirevas virvarris orienteerumiseks on pärimusküla jagatud erinevateks Eesti piirkondadeks. Vähemusrahvuste alal astuvad oma päritolumaa folklooriga üles Eestis elavad udmurdid, mordvalased, ingerisoomlased, valgevenelased, juudid ja teised.

Pärimusteadmised saab proovile panna Marju Kõivupuu ja Tarmo Tiisleri juhitud mälumängus, võimalik on haarata pill kaasa ja mängida koos teiste rahvamuusikute pillimeeste jämmil, õppida setode tantse, laulda regilaule, tantsida tantsuklubis 19.–20. sajandi külapidude tantse, mängida laulumänge, tuulutada rahvarõivaid või lauda vanaemade hiirekõrvul lauluvihikust peolaualaule. Kavast leiab ka välismaiseid külalisi: folkloorirühmi Bulgaariast, Lätist, Rumeeniast, Leedust ja Soomest.

Baltica pärimuspidu toimub juba 35. korda. Täpsem teave on kirjas Baltica kodulehel.