Mõistmatuks jääv mõistmatus

Virve Osila. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

ETV viimases «UV faktori» saates arutleti väärtuskonfliktide üle ja üks saates osaleja jõudis järeldusele, et kuna Eestis oli okupatsiooni ajal poole sajandi pikkune kultuurikatkestus, ei jõua tolle aja inimesed oma mõtlemisega tänapäevale järele ja sellest sünnivadki konfliktid.

On palju asju, milles minu mõtlemine praegu maha jääb või milleni ei küüni, aga elu põhiväärtused on mulle olulised ja neid olen ma püüdnud alati järgida. Ma sündisin uduumbsesse punasesse aega ja elasin selles rohkem kui poole oma senisest elust. Pole ma reostanud loodust ega vaenanud kaasteelisi; olen suhtunud pieteeditundega väärikaisse ja empaatiaga nõrgemaisse; kui suutsin, tõttasin appi; kui oskasin, ka aitasin. Armastan kõike elavat, ja kui mõnikord käitusingi ülekohtuselt, vabandasin.

Loomulikult ääristavad mu teed vead ja eksimused, aga ma tunnistan neid ega pane oma süüd kellegi teise õlgadele. Minule on olulised kõik kultuuriharud, respekteerin ka neid loojaid, kelle loomingust arusaamisega on mul raskusi. Jah, enam kui aasta eest õppisin vihkama, aga arvan, et see ei tee mind halvemaks inimeseks, sest agressioon ja genotsiid ongi vihkamist väärt.