:format(webp)/nginx/o/2023/06/14/15391125t1ha0c6.jpg)
Ehitussektoris toimuvad murrangulised muutused liikumisel senisest energiatõhususe parandamisest edaspidi hoone süsinikujälje vähendamiseni. Koos tulevikus üha kasvava ehitusmahuga toob see kaasa vajaduse uute roheoskustega ja tööturul kõrgelt hinnatud spetsialistide järele kogu ehitustsükli ulatuses.
Eesti ehitab hoogsalt, aga suur on ka ehitus- ja kinnisvarasektori jalajälg. Nimelt 49,6 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside netoheitest ehk Eesti koguheitest ilma maakasutuse ja metsanduse sektorita tekib ehitusest, hoonete energiakasutusest ja ehitustoodete ekspordist. Ehitusmahud tulevikus pigem kasvavad kui kahanevad, sest elamispinda inimese kohta on meil napilt, suur osa hoonefondist on renoveerimata ning raudtee ja muu taristu ehituse järele on suur vajadus. Kuidas süsinikujalajälge sellises olukorras vähendada?
/nginx/o/2021/03/02/13659129t1h66bf.jpg)