Lehtse turbakarjääri kustutustöödel võeti appi vetelpäästevarustus

"Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi peab ikka saama." Päästjad kasutasid Lehtse turbakarjääri kustutustöödel omapärast vahendit. Foto: Raido Nagel

Läste külas põleb turbaraba juba kolmandat päeva ning lõppu veel ei paista. Kuivad ilmad jätkuvad ja sügavale pinnasesse levinud tuli leiab ikka ja jälle tee maapinnale. Nutikad päästjad on aga kustutamiseks võtnud appi esmapilgul oludesse sobimatu vahendi.

Liikumine turbaväljadel on keeruline, sest esmapilgul kõva maapind peidab enda all mudast rabamülgast. Lisaks on seal lugematu arv pisikesi, keset laukaid olevaid saari, millest pühapäeva öösel vastu esmaspäeva süttis mitu põlema. "Need saared, mis põlesid, need olid üle perimeetri sädemest edasi levinud. Nendega oli kõige kiirem," rääkis Koeru komando meeskonnavanem Kristjan Siiroja. Mees oli pühapäeval Läste küla sündmusel oma töölõigu, tulekahju piiramise ja leviku tõkestamise eest vastutav meeskonnavanem.

Et aga saartele kuiva jalaga kuidagi saada ei olnud võimalik, tuli appi päästjate leidlikkus. Kohale toodi pinnaltpäästelaud, mida päästjad kasutavad eelkõige uppumisohtu sattunud inimeste veest välja toomiseks. Nii mõnedki kustutustöödel osalejad jäid imestunult vaatama, kui Pirita komando päästja Tarvi öösel kell 2 päästelauaga keset veesilma sõudis.