Duo Wispels: kõige rohkem inspireerume me teineteisest

Wispels: vasakult Katre Kurg ja Liisbet Vilu. Foto: Wispels

Klassiõed Katre Kurg ja Liisbet Vilu on kaks Lääne-Virumaa tüdrukut, kelle olevik ja tulevik on tugevalt seotud muusikaga. Seda võib vahest kindlalt öelda igaüks, kes nende lugusid kuulanud või esinemist näinud. Ning kahel järjestikusel Virumaa Suvesaundi konkursil rahva lemmiku tiitli võitmine räägib enda eest. Sel aastal tegid nad seda looga "Mustvalge".

Küsisin tüdrukutelt, kes vaid nädal tagasi lõpetasid Rakveres riigigümnaasiumis 10. klassi, mõned küsimused.

Olite Virumaa Suvesaundil teist aastat rahva lemmikud – teie poolt hääletati 467 korda. Mis on sellise edu saladus? Tunnistage nüüd üles, kui palju selle nimel ise promo tegite ja linki jagasite.

Katre Kurg (KK): Kõigepealt jagasime me Virumaa Suvesaundil osalemise infot enda sotsiaalmeediates, kuid kõige suuremat rolli mängisid arvatavasti meie tuttavad ja ka Rakvere riigigümnaasium, kes meid väga palju toetasid ja aitasid meil rahvahääletusega niikaugele jõuda – me oleme neile väga tänulikud. 

Teie eelmise aasta võistluslugu "Päevalilled peos" on kaunilt unelev ja ääretult ilus pala, mis tabas natuke märki ka päevakohase Ukraina temaatikaga – päevalill ju Ukraina rahvuslill. Kas see oli plaanitud seos või juhtus kogemata?

Liisbet Vilu (LV):  "Päevalilled peos" kirjutamisel ei olnud meil plaanis seostada seda kuidagi Ukraina temaatikaga. See juhtus täitsa kogemata ja tuli sellest, et olime kord laulutunnis ja harjutasime õpetajaga üht eestikeelset laulu, kus oli fraas sõnadega "päevalilled peos". Meie õpetaja hakkas seda ümisema ning ütles, et ta teeb sellest laulu, sest see kummitab. Ta ise ilmselt ei mäleta seda enam ja laulu ta ka ei kirjutanud, aga meile jäi see meelde ja mõtlesimegi, et kirjutame siis ise laulu. Kuna see oli suvine teema, sobis suvesaundile hästi.

"Mustvalge" räägib hoopis hingevalust, väga tabavalt ja siiralt. Kas sellise teema veenvaks esitamiseks peab olema hingevaluga isiklik kogemus? Millest üldjuhul inspireerute?

KK: "Mustvalge" erineb väga meie eelmise aasta laulust. Sellel aastal tahtsime näidata meie teist poolt ja tuua rohkem süngust päevavalgele. Kirjutamisel mõtlesime mõlemad oma keerulisematele hetkedele ning panime kõik oma mõtted paberile kirja.

LV: Kindlasti on maailmas palju muusikuid, kes on meile inspiratsiooniks, kuid kõige rohkem inspireerume me teineteisest.

Kas kooli kõrvalt on muusikat raske teha, muusika tegemise kõrvalt on raske koolis käia või jõuate kenasti mõlemat?

KK: Tänaseks oleme lõpetanud 10. klassi. Koolis läheb meil hästi, kuid vahel on raskemaid hetki ja kuhjub palju ülesandeid, aga kui hästi aega planeerida, jõuab kooli kõrvalt kindlasti ka muusikaga tegeleda. 

LV: Samuti tahaks välja tuua, et meil on väga vastutulelikud ja positiivsed õpetajad, kelle toetusest on palju abi.

Kas projekt Wispels jätkub ka siis, kui olete kooli lõpetanud?

KK: Sellest on vara rääkida, kuid kindel on see, et muusika on meie südames igavesti.

Kas olete ka plaaninud helipilti tulevikus kirjumaks ajada või jääb selle duo käekirjaks alati klaver pluss hääl – minimalism?

LV: Oleme mõelnud lisada vahel mõne pilli, näiteks viiuli mõnele loole, aga see on esialgu jäänud ainult mõtteks. Arvan, et Wispelsile jääb siiski ainult klaver pluss hääl, kuid mine sa tea, mida tulevik toob.

Suvesaundi žürii liige Georg Eessaar ütles nii teie kui ka Leegi Brigitte Kaisi võistlusloo kohta, et mõlemast saaks mõnusad remix‘id teha. Kas te pole mõelnud oma träkki kellelegi remix‘imiseks saata?

KK: Meil ei ole olnud plaani oma träkke kellelegi remix‘imiseks saata, kuid see idee kõlab väga huvitavalt. Uusi asju on alati tore ette võtta, seega miks ka mitte. Oleme avatud koostööpakkumistele.

Palun öelge mõlemad üks lugu, mis on niiiiii hea, et soovite, et oleksite selle ise kirjutanud.

KK: Ma sõnastaksin seda natukene teistmoodi, sest iga inimese kirjutatud laulule on pandud sisse killuke iseennast. Ma ei soovi kunagi, et kellegi teise laul oleks minu kirjutatud. On aga laule, mis tekitavad minus väga head emotsiooni. Üks on Liisi Koiksoni kirjutatud "Sind vaid kiidan". Seda laulu kuulates kaovad mõttest mured. See on laul, mida ma isegi peale sajandat korda kuulates ära ei väsiks.

LV: Nõustun Katrega. Nagu kirjutas Leelo Tungal: "Igaühel on südamelaul." Ma ei ütleks, et just südamelaul, aga mulle väga meeldib Bee Geesi lugu "How Deep Is Your Love". Eriti lemmik on Jacob Collieri live-versioon YouTube‘is. Aga kui valida mõni eestikeelne lugu, siis Alen Veziko "See maa".