Reportaaž Rännak meri- ja kaljukotkaste elupaigas Ohepalu rabas oli kui maaväline kogemus

Kevin Volter
Copy
Kaljukotka poeg Ohepalu rabas pesapuul. Mõõtmiste järgi peaks tegu olema emaslinnuga. Praegu on ta veel lennuvõimetu, kuid umbes juuli teisel nädalal peaks ta juba pesast välja lendama.
Kaljukotka poeg Ohepalu rabas pesapuul. Mõõtmiste järgi peaks tegu olema emaslinnuga. Praegu on ta veel lennuvõimetu, kuid umbes juuli teisel nädalal peaks ta juba pesast välja lendama. Foto: Gunnar Sein

MTÜ Kotkaklubi koosneb pühendunud vabatahtlikest kotkasõpradest, kes seisavad selle eest, et kotkad ja must-toonekurg jääksid ilmestama Eesti maastikku tulevikuski. Igal aastal teevad selle liikmed kotkaseiret, et koguda andmeid nende majesteetlike lindude käekäigu kohta. Nüüdseks on seirega jõutud Lääne-Virumaale kaitseväe keskpolügooni servale ja siinkirjutajal oli ainulaadne võimalus veeta Kotkaklubi juhatuse liikme Gunnar Seina ja tema poja Martiniga päev Ohepalu rabas. Etteruttavalt võib öelda, et siinsetel lindudel läheb päris hästi. 

Kui Gunnar Sein mulle päev varem helistas, pani ta südamele, et sääsevõrgu, kummikud ja töökindad kindlasti kaasa võtaksin. Gunnarit tasub uskuda, sest ta on juba pea 30 aastat kotkaid vaatlemas käinud ning tänaseks oma teismelise poja Martini sama pisikuga nakatanud.

Keskkonnaametis maahoolduse büroo juhataja ametit pidav mees alustas pojaga igaaastast kotkaseiret Ida-Virumaalt, peale Ohepalu, kus kontrollitakse nelja pesa, on ees ootamas veel Kõrvemaa ja Kesk-Eesti pesad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles