Tapa vennashaud osutus arvatust hoopis suuremaks

Läbi kaevatud ühishauad aeti reede ennelõunal kinni ja piirkond kontrolliti metallidetektoriga üle, et pinnasesse ei jääks metallist esemeid. Foto: Marianne Loorents

Neljapäeva hommikul alanud Tapa sõjaohvrite vennashaua lahtikaevamisel leidsid sõjaarheoloogid esialgu vaid kümmekonna tsiviilisiku säilmed, kelle matmise kohta ühishauda puudus igasugune teave – vanade ajaleheartiklite põhjal pidanuks seal puhkama hoopis 22 sõjameest ja kunagine Tapa täitevkomitee esimees. Pärastlõunal ja reedel leiti aga veel (ühis)haudu ja tegelikult oli sellesse piirkonda sängitatud enam kui 40 inimest. Lisaks tuli päevavalgele metallist kahurikuul, mis ilmselgelt kuulub teise ajastusse.

Neljapäeva pärastlõunal oli sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt pisut hämmingus – teadaolevatel andmetel pidanuks Tapa endise punamonumendi juures puhkama 22 Nõukogude sõjaväelast, kuid ühishauast leiti hoopis ühe leitnandi ja kümmekonna tsiviilisiku säilmed.

​Neljapäeva õhtupoolikul asus väljakaevajate brigaad otsima Tapa täitevkomitee esimese esimehe Leonardo Valtsi matmispaika – selle olemasolu kohta olid kindlad andmed ja fotomaterjal –, aga satuti hoopis teisele ühis- ja mitmele üksikule hauale. "Kokkuvõttes oli sellele alale maetud vähemalt 40 inimest," lausus sõjaarheoloog Arnold Unt pärast väljakaevamiste lõppu. "Väga raske on täpset arvu öelda – näiteks ühes kirstus oli vaid ühe inimese kolp, aga neli lõualuud."