/nginx/o/2009/02/04/128116t1h1c8a.jpg)
Eesti suusaspordi üks pioneere oli 3. oktoobril 1900 Viljandimaal sündinud Theodor Andresson, kes tuli aastatel 1923-1931 kuus korda Eesti meistriks murdmaasuusatamises, võitis hulga muid võistlusi ja oli ka Eesti üks esimesi suusahüppajaid.
Hüppemäe idee autor oli Theodor Andresson
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meistritiitleid oleks kindlasti rohkemgi kogunenud, kui vaid lund oleks jätkunud ja kui ta ei oleks 1922.-1925. aastani olnud Saksamaal omandamas kehakultuurialast kõrgharidust. Saksamaalt naasnuna leidis ta endale uueks töö- ja elukohaks Rakvere linna.
1926. aastal peeti Rakveres Vallikraavi tänava tagusel väljal viiendad Eesti meistrivõistlused suusatamises.
Mehed sõitsid 1, 5 ja 25 km ning naised 3 km. Kõik distantsid sõideti samal päeval. Theodor Andresson võitis kahel lühemal distantsil ja seda suhteliselt suure ülekaaluga.
Theodor Andressoni ülekaalust suusaradadel annab tunnistust seegi, et 25 km distantsil Eesti meistriks tulles edestas ta järgnevat 1923. a 17,5, 1928. a 4,5 ja 1931. a 4 minutiga. Et kuni 1928. aastani peeti Eestis suusavõistlusi ainult lauskmaal, siis fikseeriti ka kiirusrekordeid.
Kõik kolm ametlikku meeste rekordit (5, 10 ja 25 km) kuulusid loomulikult Theodor Andressoni nimele.
Andresson oli Eesti esimesi kõrgharidusega spordispetsialiste. Ta töötas kehalise kasvatuse õpetajana Rakveres, Tartus, Raplas, Paides, Türil ja Viljandis, olles kohaliku, sh kaitseliidu spordi eestvedajaid.
Tõi kehalise kasvatuse õpetajana Eesti koolidesse rahvastepalli (1925), algatas jooksu ümber Viljandi järve (1928) ja Eesti esimese suusahüppemäe ehitamise (1929 Rakveres). Avaldas kirjutisi Eesti Spordilehes.