Elanike valmisolek kriisiks on niisama kasin kui mõne aasta eest

Kuigi kriisiohu tunnetamine on paranenud, on üldine seis kesine: hädaolukorras toimetuleku esmaseid toiminguid teab hästi umbes pool elanikest. Pildil kriisivaru. Foto: Dmitri Kotjuh

Eesti elanike valmisolek kriisidega toimetulekuks on niisama madal nagu neli aastat tagasi, seda näitab päästeameti tellitud ja Kantar Emori tehtud vastne indeksuuring. Kõige kehvemini on kriisiks valmistunud just Põhja-Eesti elanikud.

Kuigi ohtude, sealhulgas sõjaliste ohtude tajumine ja mõningad oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks. Uuring näitab, et viimaste aastatega on tasapisi tõusnud elanike üldine teadlikkus kriiside suhtes.

«Märgatavalt on vähenenud nende inimeste hulk, kes ei ole kordagi mõelnud sellele, et nende pere võiks sattuda hädaolukorda. Kui kaks aastat tagasi oli sellise mõtlemisega inimesi 45 protsenti, siis praeguseks on neid 30 protsenti,» märkis päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin. «Viimaste aastate sisse jäävad nii elektrikatkestused, lumetormid kui koroonapandeemia ja Ukrainas toimuv sõda. Ilmselt on need sündmused pannud hädaolukordadele senisest rohkem mõtlema ja andnud tunnetuse, et kriisid võivad moel või teisel tabada meid kõiki.»