Skip to footer
Saada vihje

Viimased mohikaanlased peavad vapralt vastu – Lääne-Virumaal tegutseb veel tosin külapoodi (1)

Hulja külapoe omanik Tiiu Aunapuu.

Ajad, mil igas külas oli oma pood ja mõnikord leidis neid külade vaheltki, on lõplikult möödas. Ometi on mõned neist alles ja isegi uusi on juurde tekkinud.

Virumaa Teataja püüab siinkohal kaardistada Lääne-Virumaal tegutsevad külapoed. Meie kriteeriumisse mahuvad kauplused, mis ei ole veel «ketti» pandud ehk ei kuulu ühtegi jaeketti ja mis tegutsevad maal. Lisaks neile on Rakveres Vabaduse tänaval asuv Donna pood, mis üksiküritajana jätkuvalt vapralt vastu peab.

Pealkirjas nimetatud «tosin» ei pruugi siiski täielikult tõele vastata. Mõne poekese tegeliku tegutsemise kohta ei õnnestunud meie ringkäigu ajal lõplikku kinnitust saada ja väga võimalik, et mõne olemasolu pole meile teada.

Kummalisel kombel on külapoode maakonna põhjaosas tublisti rohkem kui Rakverest lõunas. Oma rolli mängib siin ilmselt suvituspiirkond ja meil on kahtlus, et mõned mainitud külapoodidest tegutsevadki vaid suvel.

Reeda pood ei kuulu Reedale

Keset Hulja alevikku tegutsev Reeda pood paneb leti taga seisvalt müüjalt küsima, kas tema ongi Reet. Aga selgub, et ei ole, on hoopis Tiiu Aunapuu, kes koos abikaasaga seda kauplust peabki.

«Me alustasime 1992. aastal hoopis teises kohas, sealpool Rakvere–Pärnu maanteed,» alustas ta nime saamislooga kaugemalt. «Siis oli Huljal koguni kolm kauplust. Tarbijate ühistule kuulunud pood tegutses ühes korteris, ja kui see müüki pandi, ostsime meie ära. Müüja nimi oli seal Reet ja rahvas kutsus kauplust tema nimega. Hiljem kolisime praegusesse kohta ja nimi Reet tuli kaasa,» rääkis kaupluse perenaine.

Hulja külapoe omanik Tiiu Aunapuu.

Tiiu Aunapuu tunnistas, et raske on. «Eelmisel talvel ei teadnud, kas elame üle või mitte. Aga suvi on alati lõbusam,» lausus ta. «Eks linna suured ketid mõjutavad – paljukest siit siis ikka Põhjakeskusesse on!»

Reeda poes olid kuni viimase ajani müügil ka samas ettevõttes valminud kulinaariatooted, aga enam ei ole. «Eks vaatame, kuidas ilma nendeta püsima jääme,» sõnas Tiiu Aunapuu.

Kõige ostetavam kaup Reeda poes on joogid (vesi ja õlu) ning suvel jäätis. Vastupidi levinud arvamusele ostetakse leiba-saia külapoodidest vähe. Palgapäevadel külapoe käive ei suurene («sest siis käiakse linnas raha kulutamas»), küll aga pärast 20. kuupäeva, kui kitsas hakkab kätte tulema.

Hulja külapood.

Reeda pood on avatud esmaspäevast laupäevani kella 9.30–19 ja pühapäeval kella 10–12.

Noor poepidaja Kihleveres

Kadrina vallas tegutseb lisaks Reeda Poele teinegi külapood – Kihleveres. Selle omanik Maris Pusmann läheb kategooriasse «kõige noorem» nii oma vanuse kui ka poepidaja staaži poolest.

Kihleveres samades ruumides tegutses külapood varemgi, kuid see vahetas tänavu omanikku ja alates aprillist majandab seal Maris Pusmann. «Taheti üldse kinni panna,» lausus ta. «Mina istusin väikese lapsega kodus ja mõtlesin, et mulle oleks tema kõrvalt poepidamine tore väljakutse. Kihlevere rahvas ei oska ilma poeta olla.»

Kihlevere külapoe omanik Maris Pusmann.

Poe pidulik avamine toimus 9. juunil, enne seda tuli perenaisel seal natuke remonti teha.

Noore naise jaoks on kaupluse pidamine nii-öelda win-win-olukord. Ta ostis kortermajas kaupluseks kohandatud korteri ära, ja kui poepidamisega peakski midagi juhtuma, siis kinnisvara jääb ju alles.

Maris Pusmann on tugeva külaseltsis tegutsemise karastusega ja usub, et hätta ta ei jää. Oma pere, isad-emad käivad ka abiks ja ega siis külapood pea töötama nii raudkindla graafikuga kui linna­selver – kui laps süüa tahab või mõni muu asi ajamist, siis võib ukse ka mõneks ajaks kinni panna.

Kihlevere külapood.

Kihlevere poeski on kõige minevamad kaubad jäätis ja õlu. «Ja see on hästi vahva, kuidas lapsed ise sentide eest käivad ostmas ja arvutavad hindu. Ka mu oma lapse kõige tähtsam mäng on poe mängimine,» lausus noor perenaine. «Ning vanainimesel on põhjust kodust välja tulla. Kadrinas või linnas võibolla ei jaksa enam poes käia, aga siia ikka jalutavad.»

Vanainimesel on põhjust kodust välja tulla. Kadrinas või linnas võibolla ei jaksa enam poes käia, aga siia ikka jalutavad.

Maris Pusmann, Kihlevere külakaupluse omanik

Sortiment Kihlevere poes on väike, aga nälga ei jääks, kui vaid sealt peaks ostma. Kaubavalik täieneb vastavalt ostjate soovidele. «Näiteks täna küsiti moosi, aga mul polnud kahjuks anda. Järgmine kord on,» mainis Maris Pusmann.

Kihlevere pood on avatud iga päev kella 10–12 ja 17-st seni, kuni ostjad käivad.

Hittkaup on lahtised kommid

Palmses tegutsev Mõisa pood asub küll otse mõisakompleksi parkla serval, kuid mõisakompleksiga see otseselt seotud pole. Lihtsalt nimi on selline. Poepidaja ütleb oma nimeks Henno Kool.

Arvatakse, et ma elan mõisat külastavate turistide arvelt, aga tegelikult see pole nii. Nad ei käi minu poes. Käivad mõisas tiiru ära ja ronivad oma bussi peale. Neid veetakse hoopis linna kaubanduskeskustesse.

Henno Kool, Palmse külapoe omanik

See pood on täpselt selline, nagu üks ehe külapood linnainimese vaimusilmas välja näeb: ukse taga lauake ja toolid, kus kohalikud külamehed kesvamärja seltsis ilmaasju arutavad. Ja et kauplus on ikka päris, seda kinnitab ukse ette tagurdav kaubaauto.

Palmse külapood.

Kaubavalik sarnaneb Hulja Reeda kaupluse omaga – mitte väga suur, aga midagi puudu ka pole. Isegi liha- ja juustutooted on külmletis saada. «Kõik müüjad olen pidanud lahti laskma, ise olen letis, sest teisiti ei vea välja. Selle eest olen suutnud kauplust ka talvel lahti hoida,» rääkis peremees. «Ma olen pensionär, aga terve elu tööd teinud ja ei oska ilma enam olla. Ma elan siin end välja. Mul on uhke tunne olla töötav penskar ja poodnik. Arvatakse, et ma elan mõisat külastavate turistide arvel, aga tegelikult see pole nii. Nad ei käi minu poes. Käivad mõisas tiiru ära ja ronivad oma bussi peale. Neid veetakse hoopis linna kaubanduskeskustesse.»

Jäätis ja õlu on ka Palmse külapoes minev kaup, kuid tegelik hitt on hoopis üllatav: lahtised ilma paberita Komeedi kommid! Tõeline nostalgialaks! «Neid ju mujal lahtiselt kaalukaubana ei müüda, aga mina müün. Spetsiaalselt käiakse minu juures ostmas – neid mäletatakse veel nõukogude ajast. Ja kui laps soovib, siis võin talle kasvõi kolme kommi kaupa müüa!»

Palmse külapoe sisevaade.

Palmse Mõisa pood on avatud esmaspäevast reedeni kella 10–17 ja laupäeval 11–15. Pühapäeval poodnik puhkab.

Kuulus maapood Võhmas

Võhma külapood on aastate jooksul saanud kirjutavas meedias üllatavalt palju kajastust ja televiisorgi on seda pisikest kauplust näidanud. Võibolla selle pärast, et pood tegutseb väikeses-väikeses külas, kust seda leida on tõesti ootamatu.

Võhma poekeses askeldav mees ütleb, et tema on transamees ja ei tea midagi, aga Virumaa Teataja näeb vigurijutu läbi – eks ta ikka Valerik Hoolma, poe omanik, on. Kes siis veel?

Võhma külapood.

Võhma pood-muuseum on lahti täpselt siis, kui omanik on kohal. Väljend «pood-muuseum» pole juhuslik – kõrvalruumis on tõesti väike ajaloost kantud väljapanek.

Kaubavalik on väike, aga Virumaa Teataja nägi oma silmaga kauplusest väljuvat ostjat, nii et uksed pole lihtsalt niisama kutsuvalt lahti. Jäätist saab, karastusjooke pakutakse, purgisuppi ja kartulikrõpsu on müüa. Isegi kaardimakse töötab. Erinevalt näiteks Rakvere turust, kus üks igapäevane ja staažikas müüja pole siiamaani endale terminali hankinud.

Muide, Võhma poe pidamiseks on olemas ametlik juriidiline keha – OÜ Erka Äri. Selle käive ja kasum on avalikult nähtavad ja need panevad ikka pead vangutama küll: on alles mehel viitsimist! No otsustage ise: näiteks 2019. aastal oli ettevõtte ehk siis Võhma poe käive 23 040 eurot ja puhaskasum 2 eurot, mullu oli käive kõigest 6355 eurot ja kogu kupatus jäi 22 euroga miinusesse. Aga palgad ja riigimaksud on makstud, mullu oli selles poes keskmine netopalk 275,03 eurot – ilmselt siis omanik iseendale maksis.

«Juba maja ajaloo kiuste peab poodi lahti hoidma, sõltumata sellest, kas müüme või ei müü. Eks ta ongi rohkem muuseumi kui poe eest,» on Valerik Hoolma varem Maalehe ajakirjanikule rääkinud.

Võhma külapood.

Virumaa Teatajale ütleb aga kaupluse peremees, et natukene on talle viimasel ajal abi asjaolust, et poe kõrvalt läheb mööda Ikla–Oandu matkarada, kus seiklejaid on aasta-aastalt järjest rohkem. «Nemad käivad küll vist kõik minu poest läbi, kui uks lahti on,» kinnitas ta.

Käsmu külapood avati alles 2017. aastal. See on kõige linnalikum pood külapoodide seas, aga eks see ole linnainimeste pidada ka – omanikeringi kuulujad tegelevad palju suuremate äridega (Heiti Hääl, Tarmo Tamm, Tiit Pruuli). Käsmu poel on oma koduleht ja Facebooki konto, ostjatel tuleb riiulite vahel liikuda, ostukorv näpus. Kohalikku kala lubav lett on ka, aga sel päeval, kui Virumaa Teataja kauplusest läbi astus, oli see kahjuks tühi. Küll leidus riiulitel moodsa aja kaupa – näiteks hapusaia ja käsitööõlut.

Käsmu külapood.

Käsmu kauplus on avatud iga päev kella 11–20.

Sellest, kas Altjal tegutseb samuti külakauplus või on see kodukohvik, ei saanud Virumaa Teataja oma ringkäigu ajal aga sotti. Suunaviit «Jäätis» on, maja on, kohvikulauad on, aga vähemalt sel päeval, kui me seal kandis ringi sõitsime, ei olnud värav kutsuvalt lahti. Ja võõrasse hoovi niisama kooserdama ja uudishimutsema ju ei lähe.

Altja külakohvik.

Altjalt mõni kilomeeter eemal Vergis tegutses külapood veel sajandivahetuse paiku, aga nüüd on see kinni ja maja laguneb. Selle eest on kunagise kaupluse uksel vahva infotahvel, kus juttu nii küla ajaloost kui ka väga põhjalikult kauplusest.

Vergi vana külapood.

Vergi vana külapoe uksel ripub vahva infotahvel.

Eisma külapood (taas)-avati pärast omanikevahetust 2021. aasta suvel. See pood liigitub kategooriasse «väga omapärane», sest tegutseb vaid üheksa­ruutmeetrises kergesti teisaldatavas majakeses. Pood on kirjade järgi avatud kolmapäevast reedeni kella 10–12 ja pühapäeval kella 10–17. Kahjuks sattusime Eismale ajal, mil poeke oli kinni, ja nii jäi järele proovimata, mis siis juhtub, kui suhteliselt suuremõõtmeline siinkirjutaja end sinna sisse pressib.

Eisma külapood.

Essu ja Uhtna, Ubja nende vahel

Essu külapood asub Põdruse–Kunda tee ääres, ja ega Essu küla teab mis väike polegi. Poodi peab perefirma eesotsas Ülle Ristimägiga, kes pakub ka samas kõrval asuvas Essu mõisas teenuseid. Sel päeval, kui Virumaa Teataja Essus poes käis, oli leti taga Ülle ema Malle Floren.

«Müüme esmatarbekaupa, kiiresti riknevaid toiduaineid meil pole,» rääkis Malle Floren. «Kui vaid rahvas aru saaks, et külapood säilib vaid siis, kui nad seal käivad. Praegu veel suudame lahti hoida – suvel satub meile ka möödasõitjaid.»

Essu külapood.

Essu pood on avatud iga päev kella 10–14.

Ubja külapood.

Ubja pood tegutseb küla servas Kunda raudtee ääres ja võõras sinna niisama ei satu. Poeke ise on seest kenasti remonditud ja kaubavalik samuti piisav. Kauplus on lahti esmaspäevast reedeni kella 10–18 ja laupäeval 10–16.

Uhtna on Käsmu kõrval teine suurpood külapoodide hulgas. Siingi on müügisaalis toimetamiseks vaja ostukorvi ning valik on rikkalik – ei jää üldse alla mõne väiksema ketipoe omale. Pood on lahti esmaspäevast reedeni kella 9–19, laupäeval-pühapäeval aga 10–18.

Uhtna külapood.

Kõik seni tutvustatud külapoed jäävad Rakverest põhja poole. «Lõunaosariikidest» õnnestus leida vaid kaks poekest. Võimalik, et oleme kehvad otsijad, ja kui mõni külapood nimetamata jääb, siis palun andke meile teada.

Põdrangu kauplus.

Põdrangu on väike küla Tamsalu külje all, kuhu ei sõida isegi liinibuss mitte. Aga külapood seal on. Lahti teisipäevast reedeni kella 9–16 ja laupäeval 9–13.

Nõutu külamees Vao poekese ees

Vao mõisasüdames tegutsev külapood läheb aga kategooriasse «kummalise sildiga poekene». Nimelt ilutseb kaupluse arvataval uksel A4 mõõdus paberileht, millel kirjas: «R, L, P kauplus suletud.» Millal avatud, seda ei tea.

Vao kauplus asub vanas mõisakompleksis.

Meie ei käinud seal nimetatud päevadel, kuid kahjuks oli uks ikka kinni. Läheduses aega parajaks teinud külamees aga kinnitas, et pood tegutseb ja et ta parajasti ootabki poodnikku. «Ei tea, kas tulep, vahel ei tulep,» selgitas ta, kerge slaavi aktsent jutul juures. «Aga pood on. Kaupa ka on.»

Vao kauplus.
Kommentaarid (1)
Tagasi üles