Kultuurikiri: teater nagu päris elu

Liide (Ülle Lichtfeldt) on oma eluga kimpus. Foto: Teater Nuutrum

Ma pole eriline teatris käija enam olnud sel lihtsal põhjusel, et seal mängitakse elu. Algusest peale tead, et see kõik on ainult mäng, teater ju. Näitlejad isegi liiguvad laval vaikselt, lausa kuulmatult.

Meeldivat vaheldust vaatajaile pakuvad nii-öelda ühekordsed projektid ehk suvelavastused. Näiteks «Vana klaver» Kiidjärvel suutis läbi Kalmer Tennosaare laulude viia vaatajad ajas tagasi. Kuigi teadsid, et seegi on vaid lavastus.

Tõeline üllatus oli aga Eisma paadikuuris etendunud «Naisteranna needus». Sisetunne sundis juba mitu kuud varem sinna pileti ära ostma. Teine põhjus oli soov külastada oma tuttavaid paiku Eismal ja Vainupeal. Ootasin põnevusega seda õhtut, aga et see nii emotsionaalseks kujuneb – see oli üllatus.