iDeal kampaania

Kundas otsitakse rohtu üleujutuste vastu

Üheks põhjuseks, miks Kunda jõgi talviti uputama kipub, peetakse asjaolu, et vesi ei saa suure paisu taga soojeneda ja jahtub kärestikel liiga kiiresti.

FOTO: Arvet Mägi

Kunda jõe talvised üleujutused võivad olla põhjustatud sellest, et alates 2007. aastast ei tööta alumisel paisul olev elektrijaam ja vesi ei saa paisu taga soojeneda.



Kunda silla all oleva hüdroelektrijaama omanikfirma IMG Energy juhataja Aivar Jõgi arvas, et Kunda jõe talviste üleujutuste põhjuseks võib olla asjaolu, et alumine pais ei tööta ja vesi voolab sealt vabalt läbi.

“Rääkisin talvel hüdroloogiga ning tema pakkus, et vesi jahtub kärestikel väga kiiresti ja läheb allpool, kus vool aeglasem, kergesti jäässe,” kõneles Jõgi, kelle hinnangul saaks paisu taha kogunev vesi maast tuleva soojuse mõjul soojeneda ning ei jahtuks kärestikel nii kiiresti.



Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgensoni sõnul võib olukord muutuda, sest keskkonnaametis on menetluses ajaloolisele paisule uue elektrijaama rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne.

Lontova silla kandi rahva eestkõneleja Elbe Tull rääkis, et probleemid talviste üleujutustega said alguse kolm aastat tagasi, möödunud talvel läks aga olukord juba väga kriitiliseks.

“Võib-olla oleme asjasse liiga närviliselt suhtunud, aga hädasolija jaoks kulgeb aeg teosammul,” põhjendas Tull üleujutuse aegseid teravaid väljaütlemisi. “Aga see, mis sel talvel juhtus, oli rängemast rängem ja taolist olukorda enam ei tahaks,” lisas naine.

Jõe ääres elavate inimeste hinnangul on jõge inimtegevusega mõjutatud ja loodus maksab nüüd kätte, kuid kannatavad need, kelle kodud asuvad jõe lähedal.

Maavanem Einar Vallbaumi eestvedamisel esmaspäeva õhtul Kundas toimunud kokkusaamisel, kus osalesid jõe üleujutustest ohustatud majade elanikud, ettevõtete ja riigiametite esindajad, koorus aga välja, et lisaks üleujutustele kipub Kunda jõgi ka ajuti sootuks ära kuivama.

Inimesed näitasid mullu mais ja juulis tehtud fotosid, kus jõesäng oli kohati päris kuiv. “Vee tasapind kõigub kogu aeg – lähed silmutorbikuid vette panema, on jõgi vööni, aga kui välja võtad, siis alla põlve,” tõi näiteks üks kalamees.



Juta Evart, kes on jõe ääres elanud ligi 60 aastat, kinnitas, et ei mäleta selle aja jooksul ei taolisi südatalviseid üleujutusi ega pidevaid veetaseme kõikumisi. “Ei ole ju normaalne, et jõgi on kaks-kolm tundi kuiv ja siis tuleb vesi jälle tagasi,” pahandas ta.

Jaak Jürgenson soovitas kundalastel helistada keskkonnainspektsiooni telefonil 1313 niipea, kui nad avastavad, et veetase oluliselt kõigub. “Inspektsioonil on kohustus sellega tegelda,” sõnas Jürgenson ja lisas, et ettevõtetele väljastatud vee erikasutuslubade kohaselt ei tohi mingeid olulisi veetaseme kõikumisi olla.

Aivar Jõgi ütles, et nemad mõõdavad veetaset ja vooluhulka kogu aeg ning sealt mingeid pidevaid kõikumisi küll välja lugeda ei saa. Jõgi tõi näiteks, et neil on vee kogumine tagavaraks keelatud ja nii seisis elektrijaam terve eelmise aasta jaanuari, sest vett oli liiga vähe.

“Tsemenditehas ei saa küll veetaseme kõikumises süüdi olla, sest nemad võtavad vett meist ülesvoolu ja ka vee tagasilaskmise koht jääb meist ülesvoolu,” kõneles Jõgi.

Jõe äärde seiklusparki rajav Revo Koha märkis, et eelmisel talvel kõikus veetase päevas kuus korda. “Mis öösiti juhtus, seda ma ei oska öelda,” sõnas mees, kes rääkis, et talvel pressib jää jõevee kitsukesse kanalisse ja siis on veetaseme kõikumist väga kerge jälgida.

“Põhjuseid veetaseme kõikumiseks võib olla terve hulk, aga ütlen veel, et ärge hoidke kõikumisi enda teada, vaid teavitage kohe keskkonnainspektsiooni,” rõhutas keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgenson.

Kunda linnavolikogu esimees ja Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektor Arvo Vainlo ütles, et linnavõimud ei ole inimesi unustanud. “Volikogu ja majanduskomisjon on asja arutanud, praegu uurime, kuidas saada keskkonnainvesteeringute keskuselt raha, et tellida ekspertiis, mis teeks muu hulgas kindlaks ka veetaseme kõikumise põhjused,” kõneles Vainlo, kes lubas, et kindlasti teeb ­uuringu tegijatega koostööd ka Kunda Nordic Tsement.

Vainlo avaldas lootust, et uuring õnnestub korraldada sel suvel ja järgmisel talvel. “Aga pakutavad lahendused ei pruugi olla odavate killast,” lisas ta. Kunda linnapea Riina Sooääre sõnul tasub meeles pidada, et tulemusteni jõudmine võib võtta päris kaua aega.



Maavanem Einar Vallbaum pani linnajuhtidele südamele, et inimesi asjade käiguga kursis hoitaks. “Linnal tuleks kokku panna jõega seotud küsimustega tegelev komisjon, kuhu kaasata spetsialistid ja ka kodanikud,” sõnas maavanem.

Kodanikud aga avaldasid kahtlust, et veetaseme kõikumise taga võib olla Estonian Cell, kes sarnaselt tsemenditehasele jõest tarbevett võtab.

Jaak Jürgensoni sõnul on vee erikasutusloa kohaselt Estonian Celli tarbitav veekogus marginaalne ja see ei tohiks küll veetaset mõjutada. Estonian Celli poolset kommentaari aga kohaletulnud ei saanud, sest ettevõtte esindajat lihtsalt polnud kohal.

“Nad saatsid mulle kirja ja teatasid, et on oma seisukohad Virumaa Teatajas avaldanud ja rohkem pole neil midagi lisada,” edastas Einar Vallbaum.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles