Käsivikat on oskaja inimese käes sama tõhus kui trimmer

MTÜ Roela Kodukant korraldas töötoa, kus õpiti-harjutati-meenutati käsivikatiga niitmist. "Kaikaga ei niida, aga kui vikat on terav ja töövõtted selged, siis ei ole see üldse raske töö," kinnitas vanaproua Helju-Anne Aru, kes omal ajal on maha niitnud kümnete lehmade talveheina.

Ürituse üks korraldajaid Tiina Alavere rääkis, et kedagi koolitajat töötuppa ei kutsutud – kogemusi ja oskusi jagasid kohalikud vanemad inimesed, kes vikatiga niites veetnud lugematuid tööpäevi. "Püüame siin kamba peale väikese siilukese ära niita ja heina edasi ka veel teha – kuivatada ja kärpasse panna," rääkis ta. "Ühe vikati võtsime kohalikust muuseumist, aga neid ja heinarehasid on veel ka kodudes alles."

Kes ei tea, siis Põhja-Eesti murretes on "kärbas" oksatüügastega tugipuu heina kuivatamiseks ja "kärpasse panemine" on heina asetamine hunnikusse, mida toetab nimetatud puu. Lõuna-Eestis seevastu pandi kuivanud hein rõukudesse, mis on sarnane, kuid siiski pisut teine ladustamisviis.