Millal saab jalgrattast mootorratas?

Sellel pildil olev sõiduriist ei ole jalgratas. Foto: Liiklusjärelevalvekeskus

Kui sõiduk näeb välja nagu mootorratas, liigub nagu mootorratas ja maksab mootorratta hinda, siis ehk polegi tegu jalgrattaga. Liiklusjärelevalvekeskus paneb südamele, et enne sõiduki ostmist tasub kindlaks teha, kas selle andmed vastavad väidetavale.

Tehnika areneb kiiresti ja aina rohkem puutuvad politseinikud kokku sõidukitega, millega liiklejad väidavad, et tegu on jalgrattaga, kuid tehnilised andmed jäävad jalgratta omadest kaugele.

Jalgratas on liiklusseaduse kohaselt vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide abil. Samuti neile tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsinimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise, või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis.

Kui "jalgratta" võimsus on suurem kui 250 vatti, valmistajakiirus elektrimootori puhul suurem kui 25 km/h või sõidukil puuduvad vändad, siis pole enam tegemist jalgrattaga. Kui valmistajakiirus on kuni 25 km/h, aga võimsus on kuni 1 kW, siis on tegemist pisimopeediga, muul juhul on tegemist juba mootorsõidukiga ja sellega kaasnevad nii registreerimise kui ka juhtimisõiguse olemasolu nõue.

Enne sõiduki ostmist tasub alati kindlaks teha, millega täpsemalt on tegemist ja kas andmed vastavad väidetavale.

Liiklusjärelevalvekeskus palub ka kauplejatel teha selgitustööd ja vaadata üle müüdavate sõidukite andmed. Kui mootori võimsus on mitmeid kilovatte ja valmistajakiirus kordades suurem lubatust, siis seda sõidukit jalgratta pähe müües võib kliendil teadmatusest tekkida üksjagu probleeme.