Hoolekandereform nõuab tõsist pingutust

Helmen Kütt. Foto: Eero Vabamägi

Juulis jõustunud hoolekandereform toob kergendust kümnetele tuhandetele Eesti peredele, vähendades nende jaoks olulisel määral kõrget hooldekodu omaosalustasu.

Reform on suunatud sellele, et inimesed saaksid hinnatud vajadusel hooldekodukoha, ja seda nii, et teenuse osutamine ei sõltu enam seadusjärgsete ülalpidajate olemasolust või nende maksevõimest. Omavalitsus võib küll erandjuhul arvestada abivajaja ja tema pereliikmete majandusliku olukorraga, aga see ei tohi olla vajaliku sotsiaalteenuse saamise tingimus. Kindlasti jälgitakse reformi rakendamise kulgu ning hoitakse silm peal muredel, mida tuleb siis riigi ja omavalitsuste koostöös lahendada. Septembris asuvad rahandus- ja sotsiaalministeerium analüüsima ning muutma kehtivat raha jagamise valemit, et omavalitsused oleksid õiglasemalt koheldud.

Rõhutan, et kõik hooldekodule eelnevad teenused on endiselt prioriteetsed. Need peavad tagama selle, et meie eakad saaksid võimalikult kaua olla oma kodus, mis on üldjuhul elamiseks kõige parem koht. Omavalitsuste ülesanne on austada seda inimeste soovi ning luua ja pakkuda vajalikke teenuseid. Praegu oleme kahjuks seisus, kus kodus elamist toetavaid teenuseid pole piisavalt. Statistika näitab ka seda, et kui hooldekodudes elavate inimeste arv on üha kasvanud, siis koduteenuse saajate arv on püsinud aastaid samas suurusjärgus. See on kindlasti mõtlemise koht ning nõuab suurt tööd ja pingutust.