Saab hakkama ilma Tapata – Tamsalu

Marko Pomerants. Foto: Ain Liiva

Väikelinn, magala, kodu, gümnaasium, väga hea rongiühendus, väga kehv bussiliiklus, super loodus, kultuurimaja, lasteaed ja ujula. Kui ma selle loetelu FB-s oma seinale panin ja küsisin, millist kohta see võiks kirjeldada, siis vastuste hulka kuulusid Laagri, Elva, Rapla, Jõgeva, Kohila, Kiviõli, Keila, Rakvere, Kehra. Muidugi kõlas ka Tamsalu.

Enne jaanipäeva tähistati Tamsalu koolis 160 aasta möödumist hariduse andmise algusest siin kandis ja üheks ettevõtmiseks oli minu juhitud arutelu teemal «Mida peale hakata Tamsaluga?».

Tamsalu on praeguseks valla­sisene väikelinn, mis on selles staatuses olnud pea kuus aastat. Enne 2005. aastat oli siin lausa kaks kohaliku omavalitsuse üksust: Tamsalu vald ja Tamsalu linn. Loo pealkirjas kajastuv mõte – saab hakkama ilma Tapata – on pärit sellelt arutelult. See peaks tähendama, et suure osa vallaelanike jaoks ei mängi rolli, kus asulas asub vallamaja või linnavalitsus. Igapäevaelu elatavuse määravad hoopis teised aspektid.