Aasta põllumehe nominent Olav Kreen: põllumajandus pole ühe aasta projekt

Seitsmendat põlve põllumees Olav Kreen on üks aasta põllumehe konkursi nominentidest. Viru-Nigula vallas tegutsevas Rabaveere farmis töötab koos Kreeniga neli inimest, kellele makstakse vähemasti Eesti keskmist palka. Lisaks põllumajandusele tegeletakse teenuste osutamise ja metsandusega.

Olav Kreeni sõnul on Viru-Nigula vallas asuvad maad kunagi välja lõigatud Vasta mõisast. Üks tema maadest kannab seniajani ka ajaloolist nime – Hagersthal. 2010. aastal tuli nime eest võidelda, sest kehtima hakanud seadusemuudatus nõudis nimede eestindamist.

Kreeni isa alustas 1988. aastal vanaisa maadel iseseisvalt põlluharimist, kui sai kolhoosi käest rendiks ühe ajalooliselt perele kuulunud maalapi. Põllumaad saadi juurde ka erastamisega ja nüüdseks tegeletakse teraviljakasvatusega 500 hektari suurusel alal. Pool maadest kuulub Rabaveere Farm OÜ-le ja teise poole moodustavad rendipinnad. Kreeni sõnul on suureks plussiks see, et põllud asuvad üksteise lähedal.

"See piirkond on keeruline, kuna siin sulas igijää viimasena ja mulla tekke protsess on olnud kõige lühem ning seetõttu on mullad õhukesed. Mõned ütlevad, et siin on kivised mullad. Need, kes on siia jõudnud, räägivad, et siin on mullased kivid," jutustas Kreen, kes on kivide korjamisega maadelnud juba aastakümneid. Kui varem tehti enne põlluharimist kaks kivikorjet, siis tänapäeval piirdutakse ühega peale viljakoristust.

Agressiivset põllumaade laiendamist ei ole Kreen õigeks pidanud. "Ja ei ole ka kuskile laieneda, sest maadele on konkurents." Põllumees selgitas põhjalikult, et teraviljakasvatuses käib optimaalse põllumaa suuruse arvutamine tehnika järgi. "Ühe suure kombaini kohta kuskil 800 hektarit," märkis Kreen. Rabaveere farmis tegutseb keskmise mõõduga klahvkombain, mis olevat 500 hektari koristamiseks täpselt paras. "Meil on sees ka väike reserv. Mulle meeldib see, kui sa pole viimase piiri peal, sest tehnikaspordis nagu ikka, kui sa viimase välja pigistad, siis on rehv puruks nagu Otil."

Kreen paneb arvutuste järgi paika üldise plaani, et tegevus oleks kasumlik, kuid olulisem on seatud eesmärgi täitmine – viis tonni teravilja hektari kohta. "Oleme samm-sammult püüdnud igal aastal paremaks saada ja paremini teha," rääkis Kreen. Lisaks tema enda pikale kogemusele kasutatakse Rabaveeres Kevili agronoomide oskusteavet.

Keskeltläbi poolemiljonilise käibega ettevõte on üha enam liikunud taliviljade kasvatamise poole. Kreeni sõnul pole põllumajanduses aastad vennad ja vaatama peab pikemat perspektiivi. "Rasked ajad on head, sest see sööb turult ühepäevaperemehed välja," rääkis Kreen sellest, kuidas terad sõkaldest eralduvad. Selle aasta põuast rääkides ütles põllumees, et tänavune hooaeg lõpeb kindlasti miinuses.

Ametialaselt ja ühiskondlikult aktiivne Kreen avas veidi ka oma tegemistega seotud varjukülgi. "Siiralt aus olles on kõige suuremad kannatajad olnud minu tütred, kellega ei ole saanud nii palju koos olla, kui oleks võinud. Üritan seda veidi kompenseerida ja tagantjärele teha," märkis aasta põllumehe nominent Kreen.