22. juulil lahkus kaduvikku Rakvere teatri pikaaegne näitleja Viive Aamisepp (aastast 1969 Viive Käro).
In memoriam ⟩ VIIVE AAMISEPP 21. IV 1936 – 22. VII 2023
Haapsalus sündinud Viive lõpetas 1956. aastal Tallinna 2. keskkooli ja õppis aastatel 1958–61 Tartu riiklikus ülikoolis inglise keelt. Õpingute ajal tegutses ta Tombi-nimelises rahvateatris, kust Heino Kulvere ta Rakvere teatrisse näitlejaks kutsus.
Rakvere teatris leidis sügava hääle ja omapärase orgaanikaga Viive kiiresti tee vaatajate südameisse. Oma väljanägemise tõttu pidi ta näitlejatee alguses mängima sageli kaunitare, kuid juba noorena võlus teda teatri juures huvi selle vastu, mis tema mängitava tegelase sees tegelikult toimub, ning nii leidsid temani tee ka sügavamad ja laiemat näitlejaregistrit nõudvad ülesanded.
48 aasta jooksul tõi Viive Rakvere teatris lavale üle 100 rolli, millest tähelepanuväärsemad on Tiina (Kitzbergi "Püve talus", 1964), Nataša (Radzinski "104 lehekülge armastusest", 1966), Maša (Tšehhovi "Kolm õde", 1971), Sonja (Pogodini "Aristokraadid", 1973), Juula (Tammsaare/Tammuri "Põrgupõhja uus Vanapagan", 1976), Motja (Saaberi "Virumaa leib", 1980), Mamma (Aderi "Tambu Elle, ma tahan sinuga rääkida", 1986), proua Köögertal (Tammsaare/Särevi "Abielu ja õnn", 1992), Celestina (Frischi "Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu", 1997). Viive viimasteks rollideks jäid Rakvere teatris tööd lavastustes "Kaduviku riik" (2005), "Cyrano de Bergerac" (2007) ja "Muumitrolli jõuluuni" (2007).
Viive Aamisepp on pälvinud Lääne-Virumaa vapimärgi (2006) ja Rakvere Kroonimärgi (2007).
Viivet jäävad mälestama abikaasa Volli Käro ja poeg Allan Käro.
Rakvere teater
Eesti Teatriliit
Eesti Näitlejate Liit