Vennaarm ja üksildus piisonite valvsa silma all

Kärt Devaney
Copy
Ivo Leek ja Ain Saviauk sobitavad sõprust piisonitega, kel olulise sümbolina teatritükis oma koht.
Ivo Leek ja Ain Saviauk sobitavad sõprust piisonitega, kel olulise sümbolina teatritükis oma koht. Foto: Ain Liiva

Teatrimaailma Tarantinoks tituleeritud iiri näitekirjaniku Martin McDonagh’ Connemara triloogiasse kuuluvaid tükke on eesti teatrilavadele toodud üha uuesti. Põlulas Metsiku Piisoni Saloonis äratab augustis järjekordse tumeda loo ellu teater Karakter.

Etenduses «Üksildane lääs» tulevad kaks venda ühes kirikuõpetajaga oma isa matustelt. Kolme mehe omavahelistes suhetes avatakse armastuse, südamepõhjast vihkamise, halastuse ja andestuse, ihnuse ja kadeduse keerdkäigud. Kerkivad küsimused: kuidas suri isa? Kellele kuulub maja? Mitu pühakuju on vaja hinge päästmiseks? Salapärase tüdruku saabumisega tekib lisaks küsimus, kes on ilmas tugevam pool.

Lavastaja Ain Saviauk, produtsent Ivo Leek ning vendi kehastavad Tiit Alte ja Margus Mankin on proovi eel, sõltumata keerulise materjali sees hingega olemisest, võrdlemisi lõbusad. Salooniaknast hoiavad teatrimeestel silma peal piisonid. Nagu meeldetuletuseks – saab ka niiviisi, et sarvipidi kokku ei minda.

Tagasi üles