Geoloogiliste uuringute olulisusest Leevaku tellisevabriku näitel

Peategelast Artur Reinomäge kehastab Ken Rüütel, tema abikaasa rollis astub üles Iris Viru. Foto: Madis Mumma

Leevaku on küla Räpina lähistel NATO eesliinil Kagu-Eestis ja vanemale põlvkonnale võib see olla tuntud hüdroelektrijaama ja Smuuli «Järvesuu poiste brigaadi» kaudu. Miks peaks Leevakust juttu tegema Virumaa Teatajas? Vastus on lihtne: läänevirukate käed on mängus värske algupärase Leevakut puudutava draamateose kirjutamisel ja lavastuseks saamisel.

Kes Räpina kandi suguvõsadega kursis, need on midagi kuulnud ka Mälbergidest, ja nii pole üldse imekspandav, kui Leevaku vahel Tiina Mälberg vastu tuleb. Tiinat oleme me harjunud Rakvere vahel liikumas nägema. Tema on selle teatritüki saamise algataja. Sealt on vaid samm Piret Saul-Gorodilovini, viljaka dramaturgini ning muide Räpina aianduskooli vilistlaseni.

Leevaku kogukonna eestvõttel on parasjagu käimas «Leevaku kullakaevuri» etendused, lavaloo autoriks on Piret ja proua Lovisa Erlichi rollis Tiina Mälberg. Lugu toob meieni saja aasta taguse Leevaku, kus üheks peategelaseks on hüdroenergia, mille abil valmivad saelauad, sineliriie ja kruubid. Koolimajagi saab valgeks ja telefonivõrgu küla peale vedada. Võibolla on selles peategelase rollis Võhandu jõgi laiemalt. Vesi igal juhul.