Enamik mürgistusjuhtumeid on inimlikud eksimused, mida saab ära hoida

Lisaks mürgistusteabekeskuse infoliini numbri 16 662 meeldejätmisele tasub Mare Oderi sõnul kodus esmaabi tarvis hoida 50 grammi aktiivsütt, mis aitab ohtliku ravimi või näiteks mürgiseente ja -taimede allaneelamise korral. Foto: Erakogu

Viimastel aastatel on Eestis sagenenud alla aastaste laste mürgistusjuhtumid. Valdav osa õnnetustest juhtub kodudes ning tuleneb lapsevanemate kiirustamisest ja ohtude tähele panemata jätmisest. Õnnetuste rohkuse poolest paistab silma ka Lääne-Virumaa.

Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder nimetab, et kõige sagedamini põhjustavad kodudes mürgistusi segi aetud või valesti kasutatud kemikaalid ja ravimid. Lisaks juhtub õnnetusi taimede ja seentega. «Kui rääkida väikelaste ja imikute mürgistustest, mis on viimastel aastatel sagenenud, siis on põhilised mürgistuste tüübid samad,» lausus mürgistusteabekeskuse juht.

Eestis juhtub igal aastal umbes 4000 mürgistust, mille puhul nõu saamiseks helistatakse mürgistusteabekeskuse infoliinil 16 662, mis on ka teabekeskuse juhi esimene soovitus mürgistuskahtluse korral. «Infoliinilt saab olukorrale kiirelt eksperdihinnangu ja õiged tegutsemisjuhised. Ka ainuüksi mürgistuskahtluse korral ei tasu jääda muretsema või hakata internetist suvalistest kohtadest infot otsima – julgustame kohe küsima nõu mürgistusinfonumbrilt,» lausus Mare Oder. Oderi sõnul kestavad infoliinil tehtud kõned keskmiselt vaid kolm minutit, ent selle aja jooksul saab helistaja teada, kui raske olukord on, ja antakse ka juhised, kuidas vajaduse korral kannatanut aidata. Mare Oder lisab, et tegelikult on väga suur roll ka ennetustööl.