KAITSEVÄES LÄHEB SUUREMAKS EHITAMISEKS: ⟩ kümnendik eelarvest plaanitakse kulutada Virumaal

Tegevväelaste uue kasarmu avamine 2021. aasta juunis Tapa linnakus. Viimastel aastatel ongi kaitseväe taristuinvesteeringutest läinud suur osa Tapa linnaku arendamisse, nüüd on järjekord jõudnud Põhja- ja Lääne-Eestisse. Foto: Marianne Loorents

Kui riik tõmbab eelarve tasakaalu saamise huvides kõikjalt kokku ja paneb projekte pausile, siis kasvanud kaitsekulutuste valguses on kaitseväe objektidel lähiaastatel vastupidi ees ootamas suurem betoonipidu. Lähema nelja aasta jooksul ulatub ainuüksi kaitseväe taristuinvesteeringute maht 600 miljoni euroni, millest 60 miljoniga arendatakse edasi Tapa ja Jõhvi linnakuid.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) taristuosakonna juhi Kadi-Kai Kollo sõnul on järgnevate aastate taristu arendamise raskuskese seotud uute võimete arenduse, liitlaste kohaloleku kasvu ja ning tehnika, varustuse ja laskemoonavarude hoiustamisega.

Lähiaastatel jõuavad Eestisse uued relvasüsteemid, nagu keskmaa õhutõrje, laevatõrjeraketid ja mitmikraketiheitjad HIMARS, mis vajavad lisataristut nii väljaõppeks kui ka hoiustamiseks. "Me ei vaata uusi võimeid ainult seadmete ja laskemoonana. Uute relvasüsteemide kohale jõudes peavad olema võimalused tegeleda väljaõppega, samuti on vaja taristut nende süsteemide hooldamiseks," märkis Kollo. Näiteks jõuavad esimesed HIMARS-id kava järgi Eestisse 2025. aastal ning selleks ajaks peavad ettevalmistused olema tehtud.