REPORTAAŽ ⟩ Öörännakul on kilomeeter rohkem kui tuhat meetrit

Jalutuskäiku alustasime südaöösel. Matkajuht Enn Kirsiman (keskel prillidega) tutvustas korralduslikku poolt. Seltskonnas valitses elevus teadmatuse ees. Foto: Tairi Alanurme

Olgu mainitud, et mul on suhteliselt suur hirm pimedate metsade ees ning niimoodi matkamas käisin viimati kooliekskursioonidel, seega oli minu lähedastele päris suur üllatus, mis ma ühel argipäeval impulsiivselt ette võtsin. 

Kõikvõimsas Facebookis kolades sattusin ühe ürituse kuulutusele, mis minus kohe huvi äratas. Kuusalu Matkaselts oli korraldamas öörännakut. Kirjelduses oli märgitud, et 20-kilomeetrine matk toimub Lääne-Virumaa piiri taga, päikesetõusu tervitatakse hommikupudruga ja sportimise asemel minnakse üheskoos lihtsalt jalutama. Olgu, ära rääkisite, Kuusalu matkasellid. Mõtlesin tõesti vaid hetke – ja juba oli kaaslane nõusse räägitud ning matkajuhi number telefoniekraanil. Alla 12 tunni oli jäänud minu esimese pikema matkani, ja seda veel hirmu tekitavas öises metsas.  

Päeva alguses olin väga elevil, siis aga hakkas elevus aegamööda haihtuma. Suurem mentaalne ettevalmistus tuli ette võtta kella viie paiku õhtul, kui olin juba tööpäevast väsinud, ilm kiskus pilve ja mõte öö veetmisest metsas hakkas hirmsaid kaadreid silme ette looma. Sundisin ennast nendest mõtetest üle olema ja peagi oli aeg end minekule seada. Termosesse kuum kohv, poest kaasa kergeid näkse ning poole kümne paiku võtsimegi kaaslasega suuna Soodla veehoidla poole. Jah, autos kuulasime ka kohustuslikku Apelsini "Matkalaulu".