Turvavarustuse kasutamises turvalisemate sekka

Alvar Ottokar.

FOTO: Erakogu

Viimase aja traagiliste sündmuste valguses on mulle silma jäänud juhid, kes mingil põhjusel ei kasuta turvavööd ega nõua selle kasutamist ka kaasreisijatelt.

Turvavöö ei hoia ära küll õnnetusi, kuid kaitseb meid õnnetusse sattumise korral. Tihti mõtleme, et minuga ei juhtu midagi, aga tegelikkuses ei saa me selles kunagi kindlad olla. Just meie kaitsmise pärast näebki üldine reegel ette, et sõidukis peavad nii juht kui kaasreisijad olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Turvavarustusest rääkides peab tähelepanu osutama ka liikluses aeg-ajalt nähtavatele sõidukitele, mis on mõeldud liiklemiseks pigem maastikul kui maanteel. Selliseid sõidukeid oleme harjunud nimetama ATVdeks. Kui viimati nimetatu on registreeritud maastikusõidukiks, siis liiklusseaduse kohaselt ei tohi sellega sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend.

Samas on juhtumeid, et maastikusõiduk liikleb teel ja seda juhib kõigest 10aastane poiss. Kusjuures ta teeb seda lapsevanemate nõusolekul ning hiljem vanemad isegi õigustavad tema liikluskäitumist. Isiklikult ei saa niisuguse olukorraga kuidagi nõustuda, sest niivõrd väikesel lapsel ei ole veel piisavalt oskusi ega teadmisi liikluses osalemiseks. Vanasõna ütleb, et õnnetus ei hüüa tulles ning ootamatu olukord tekibki murdosa sekundi jooksul. Kuna maastikusõidukil puuduvad turvavööd, siis on kohustus kasutada motokiivrit nii juhil kui kaassõitjal. Kehtiva liiklusseaduse kohaselt peab maastikusõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ja sellel peab olema riiklik registreerimismärk.

Varemalt registreeriti maastikusõidukeid ka traktori kategooria alusel, mis tähendab, et nendega on liikluses küll lubatud osaleda, kuid juht peab arvestama tõsiasjaga, et õnnetusse sattumisel on ta üldjuhul kannatanu rollis. Kannatanu rollis seetõttu, et ainsaks turvavarustuseks on tema enda kaitsevahendid, need, mida juht kasutab.

Selleks, et liikluses ennast nähtavaks teha, on mõistlik täiendavalt kasutada helkurvesti. Helkurvesti näevad teised liiklejad juba kaugelt ning oskavad arvestada võimaliku ohuga.

Kuna politsei hoolib liiklejatest, siis nähes liikluspildis vähemkaitstud isikut, on Virumaa politsei andnud helkurvesti eesmärgiga, et ta seda liikluses kasutaks ning ellu jääks.

Üldjuhul ei oleks kergliiklejatega traagilisi õnnetusi juhtunud, kui oleks kasutatud helkurit, veel parem, kui neil oleks seljas olnud helkurvest.

Maanteeamet korraldas äsja taas kampaania “Kinnita tagaistmel turvavöö. Alati!”. Igal aastal pärast kampaaniat tehtud kü­sitlus­uuringud on näidanud turvavööde kasutustaseme tõusu. Seda nii esi- kui tagaistmel, kuid endiselt on esi- ja tagaistmel turvavööde kasutamises ligi 15%-line erinevus. Et erinevust ei oleks, saab meist iga liikleja anda panuse, jõudmaks turvavöö kasutamises nii esi- kui tagaistmel 100%ni.
Euroopas on kõige turvalisem liiklus Rootsis, kus 2010. a hukkus miljoni inimese kohta 28 inimest. Meil oli see näitaja üle kahe korra suurem ehk 58. Seega on, kuhu püüelda, kuid selleks peame kõik mõtlema, kuidas liikluses ennast kaitsta ja nähtavaks teha.

Teeme kõik selleks, et jõuda samale tasemele Rootsiga või olla isegi eeskujuks teistele Euroopa riikidele. Oleme küll väikeriik, kuid mõtelgem ja tegutsegem juba täna selliselt, et jõuda liiklusohutuses edetabeli tippu. Ohutut liiklemist!

Tagasi üles