Riigikogu ette ei saa tulla automaksuga, kui pole selget maakondliku ühistranspordi korraldamise plaani

Igor Taro. Foto: Arvo Meeks

Mille poolest erineb linna- ja maaelaniku argipäev? Linnakodanik teeb lihtsalt oma isikliku päevaplaani, aga maal elades peab plaane sobitama kõigi pereliikmete logistikaga ning tihtipeale tuleb kokku klapitada kolme-nelja inimese liikumine.

Linnas on mure, et bussid on täis või käivad need ainult kolm korda tunnis. Maaelaniku suur võit on juba see, kui kodunt enam-vähem silmanähtavas kauguses peatub koolibuss vähemalt korra päevas. Liikumisvõimalused pole sugugi samaväärsed – Tallinnas saab liikuda nelja liiki ühissõidukiga, kolme liiki sõidujagamisteenust kasutades, taksoga, isikliku autoga või jala. Hajaasustuspiirkonnas on lisaks pikale jalgsimatkale praegu ainus ajasäästlik alternatiiv isiklik sõiduauto.

Liikumisvõimaluste vähesus kahandab maapiirkondades ka teiste teenuste kättesaadavust. Kõige enam kurdavad lapsevanemad, kui keeruline on pakkuda lastele mitmekesist huviharidust. Kui üks vanematest ei võta keset tööpäeva ette logistika paikapanemise ja autojuhtimise ülesannet, on väljaspool maakonnakeskust elades huvitegevus peaaegu võimatu.