Rukkiterad toovad abikaasa ja viivad valu

Rukkileib on tervislik toit. Foto: Meeli Küttim

Rukkileiva populaarsust pole tänapäeval kasvatanud vaid see, et sel on mõnus lõhn

ja suurepärane maitse, vaid ka tõsiasi, et selles on rohkem kiudaineid kui nisuküpsetises, mis aitab vähendada riski muutuda ülekaaluliseks.

Ehkki ajalooliselt pärit Aasiast, on rukis kujunenud Euroopa põhjaosas peamiseks teraviljatooraineks. Eestis tunti rukist juba 4.-5. sajandil, kuid omaette kultuurina hakati seda kasvatama alles 11. sajandil. Oma vähenõudlikkusega pinnase suhtes ja külmakindlusega sobib ta põhjamaisesse kliimasse hästi.

Rukkileib sai Eestis koguni nii tähtsaks, et kõiki toite peale pudru nimetati leivakõrvaseks. Leivategemisel tõrjus rukis tasapisi teised teraviljad välja, sest suure suhkrusisalduse tõttu hapnes rukkitaigen hästi ja leib säilis kaua. Tihti küpsetati leiba pikaks ajaks ette, leivad olid ümmargused ja kaalusid mõnikord isegi kuni 12 kilo.