Taliviljad aitavad teraviljakasvatajaid vee peal hoida

Siim Mihailov
, ajakirjanik
Copy
Peeter Järvamägi näitas nukras seisus rohelist rapsipõldu, mis on tavaliselt augusti keskpaigaks pruun ja koristusvalmis. "Kui õnnestub, siis koristame põllu oktoobris," ütles mees.
Peeter Järvamägi näitas nukras seisus rohelist rapsipõldu, mis on tavaliselt augusti keskpaigaks pruun ja koristusvalmis. "Kui õnnestub, siis koristame põllu oktoobris," ütles mees. Foto: Marianne Loorents

Põllumehed kinnitavad kui ühest suust, et suviviljadega on seis nadi. Taliviljade saagikus annab pisut tröösti, kuid millegagi suures plaanis uhkeldada pole ja sel aastal tuleb vastu võtta miinus.

Lepiku Agro OÜ juhatuse liige Karl Kippel ütles, et tema 300 hektaril haritavatel põldudel on olukord seinast seina. "Päris ühe puuga ei saa lüüa, aga võiks öelda, et pigem on ikka kesine aasta. Hiljuti arutasin ühe põllumehega ja midagi sarnast oli 2018. aastal. Need, kes on oodanud head saaki ja võtnud endale palju kohustusi, neil võib küll keeruline aasta tulla," rääkis Kippel, kelle sõnul on põllumehed varasemast õppinud ja külvanud rohkem talivilja.

Ettevõtja ütles, et suviviljad on suuresti ikaldunud, aga taliviljadega pole seis nii hull, kui jaanidel tundus. Samamoodi ehmatas põllumeest heina esimene niide, kuid teine ja kolmas olevat juba paremad, ent ei midagi rõõmustavat. Kui ümberkaudu on paljud põllumehed endale heina juurde ostnud, siis Lepiku Agros saadakse enda toodanguga hakkama.

Tagasi üles