AERULAUDADE VÕIDUKÄIK ⟩ Mis värk selle supiga on?

Püstiaerutamine on ala, mis kogub üha populaarsust. See on tegevus, mis on küllaltki lihtne, mida saab teha üksi või seltskonnaga ja mis on ka hea trenn. Foto: Ain Liiva

Seda, et aerulaudade populaarsus kasvab, tõestavad lisaks turuuuringutele ka SUP-laudadega aina rohkem täituvad veekogud. Ala ettevõtjad ütlevad kui ühest suust, et tegemist on veespordialagaga, mis on peaaegu kõigile jõukohane ja mida saab nautida igal ajal igas kohas.

SUP ehk stand-up paddling ehk püstiaerutamine on veespordiharrastus, kus aerulaual püsti seistes liigutakse vee peal, kasutades spetsiaalset aeru. Tegelikult ei pea aerulauaga sugugi püsti seistes sõitma. Sellega saab sõita ka istuli, põlvili ja kõhuli.

Püstiaerutamise ajalugu ulatub üsnagi kaugele. SUP-entusiast Andri Soosaar Surfspordist tutvustas püstiaerutamise ajalugu juba üle kümne aasta tagasi ajakirjas KanuuKajak. Ta kirjutas, et enim levinud legendi kohaselt on see spordiala alguse saanud eelmise sajandi keskel Hawaii aerusurfist, mis arenes omakorda välja lainesurfist. Legendi järgi on surfamisel esimestena aeru kasutanud viiekordne ujumise olümpiavõtja Duke Kahanamoku ja vendadest surfiinstruktorid Leroy ja Bobby Ah Choy. Enamasti kasutati kanuuaeru, mis oli sel ajal tänapäevasest kanuuaerust pikem. Aerulaual püsti seismine võimaldas paremat vaadet ümberringi toimuvast, kiiremat liikumist murdlainete vahel ja pikemate vahemaade läbimist. Siiski ei kogunud aeruga surfamine piisavalt populaarsust ja laiemalt ei levinud. 1995. aastal tõid aerusurfi pildile tagasi lainelauasurfarid Dave Kalama ja Laird Hamilton, kellele meeldis püstisõitmisega kaasnev kogu kehale jagunev füüsiline koormus. Soosaar lisas, et veel suuremat populaarsust hakkas ala koguma 2000. aastate alguses, mil toimusid esimesed suuremad püstiaerutamise võistlused.