Ajaloomuuseum kutsub tugitoolireisile läbi Esku kabeli ja surnuaia

Baltisaksa kunstniku Theodor Albert Sprengeli akvarell "Metsakabel Sagadi lähedal" 1898. aastast. Foto: Tiit Tisler/Ajaloomuuseum

Eesti ajaloomuuseumi teadusosakonna juhataja Krista Sarv leidis arhiivist baltisaksa kunstniku Theodor Albert Sprengeli 1898. aastast pärineva akvarellmaali "Metsakabel Sagadi lähedal". See ajendas teda uurima pildil oleva Esku kabeli ajalugu ja kirjutama sellest ülevaate, mis võib huvilistele pakkuda omamoodi tugitoolireisi.

Esku kabel ehitati Sagadi mõisniku Paul Alexander Eduard von Focki käsul kehvas seisus Pihlaspea kabeli asemele, mis oli mõisa maade keskne kabel 19. sajandi keskpaigani. Fockil kulus hulk aega vaidlusele ametivõimudega kabeli asupaiga üle ning vundamendi rajamist alustati ilma loata juba 1842. aasta sügisel. Projekt sai lõpuks templi peale 31. augustil 1843, mil selle kinnitas Tallinnas Eestimaa kubermangu ehituskomisjon. Vana Pihlaspea kabel lammutati 1845. aastal.

Seniajani tundub imelik, miks parun soovis kabelit Eskule, kus 1858. aasta revisjoni järgi elas vaid neli peret. Võimalik, et parun oli siiralt mures kohaliku rahva hingehoolitsuse pärast. Teiseks võis olla tegemist kohaliku kiriku mõju suurendamise taotlusega. Suurem venestuslaine oli tol ajal veel ees, kuid baltisaksa mõisniku elu Vene impeeriumis nõudis vaatamata saavutatud erikorrale pidevat identiteedi hoidmist ning luteri usul oli selles kindlasti väga oluline roll: toetades luteri kirikut, hoiad oma juuri. Kolmanda põhjusena ei saa ka välistada inimlikku aspekti – Eskule oli Sagadist mugavam kabelisse käia.