Aegunud esmaabivõtted teevad mürgistuste korral rohkem kahju kui kasu

Vanemate õudusunenägu: kui lapse kätte satuvad ravimid ... Foto: Ants Liigus

Aasta jooksul juhtub Eestis pisut üle 3000 haiglaravi vajava mürgistuse ja 4000 mürgistust, mille korral nõu saamiseks helistatakse mürgistusinfoliinile 16 662. Paraku tuleb ette olukordi, kus abi küsimise asemel proovitakse olukorda vana kooli nõuandeid järgides parandada. Nendest võtetest on enamasti aga rohkem kahju kui kasu.

"Mürgistuste esmaabi kohta liigub arvukalt rahvapärimuslikke lähenemisi, mis muudavad kannatanu seisundi pigem halvemaks või [mille puhul] tuleb arstidel ravida esmaabist tingitud tervisekahjustusi," ütles mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder ja rõhutas, et kindlasti ei toimi mürgistuse korral oksendama ajamine ega "restoranimeetod", kus kannatanule joodetakse suures koguses vett ning siis aetakse ta oksendama. Selle asemel tuleb suu loputada, eemaldada ravimijäägid suust ning helistada tegevusjuhiste saamiseks 16 662. Kemikaalimürgistuse korral tuleb peale suu loputamist juua väikeste lonksudega vett, et allaneelatud kemikaali lahjendada – täiskasvanule maksimaalselt üks klaasitäis, lapsele 15 milliliitrit ühe kilo kohta kehakaalust. 

"Suures koguses vee joomine võib omakorda viia oksendamiseni, mis on ohtlik. Oksendades liigub ärritav või söövitav kemikaal veel mitu korda mööda söögitoru üles-alla, süvendades sel moel suu ja söögitoru kahjustust. Lisaks võivad oksemassid sattuda hingamisteedesse ning inimene võib lämbuda," kirjeldas Oder.