/nginx/o/2023/08/31/15559814t1h04a5.jpg)
Tamsalu kultuurimajas toimub laupäeval, 9. septembril Eesti rahvuskivile ja lubjatootmisele pühendatud konverents "Lubjalinn Tamsalu 125". Kõneldakse paekivist, vaadeldakse lubjatootmise ajalugu ja tänapäeva ning tehakse ringkäik Kukelossis ja lubjapargis.
Konverentsil peab Imbi Tomberg Eesti Paeliidust ettekande 125 aastasest Tamsalu lubjatööstusest ja lubjapargi rajamisest. Tallinna tehnikakõrgkooli emeriitprofessor, paekivi Eesti rahvuskiviks nimetamise algataja Rein Einasto kõneleb Pandivere rõngaspae tähendusest Eesti maastikus. Õigusteadlane ja ajaloolane Peeter Järvelaid räägib Tamsalu piirkonna ajaloost ja elanike osast lubjatehaste töös Jerwmannide pere näitel.
Juttu tuleb paekasutuse võimalustest, lubjatootmisest tänapäeval ning muudest pae ja lubjaga seotud teemadest. Toimub ringkäik EV 100 esindustammikus, tutvutakse Kukelossi paekivimüüride konserveerimisega ja lubjatööstuse ajalugu kajastava ekspositsiooniga.
125 aastat tagasi algas Tamsalus tööstuslik lubjatootmine ringahjudes. Tamsalus enam lupja ei toodeta, kuid säilinud on unikaalne tööstuspärand, mis on kujundatud üleeuroopaliselt oluliseks loodus- ja pärandkultuuri objektiks – Tamsalu lubjapargiks. Tamsalu Kukelossi väliekspositsiooni on välja pandud infotahvlid ja Eesti kõigist olulisematest paeleiukohtadest pärit näidised.
Rein Einasto sõnul on Tamsalust saanud pae – Eesti rahvuskivi – südamepiirkond. Rein Einasto on kirjutanud Tamsalu lubjatehaste tooraineks olnud rõngaspae kohta: "Pandivere rõngaspae lasund on seni teadaolevalt maailma suurim paksukaanelise käsijalgse Borealis borealise kehvel. Rõngaspaas on Eesti parim lubjatoore ja hinnaline dekoratiivne ehituskivi nii välis- kui siseviimistluses."
Konverentsi korraldab Tamsalu Muuseumi Sõprade Selts koostöös Tamsalu kultuurimajaga. Konverentsi eesmärk on tähtsustada lubjatööstuse osa Tamsalu arengus ning paekivi kui Eesti rahvuskivi olulisust.
Konverentsi kava on leitav Tamsalu muuseumi kodulehel.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)