Inimesed tunnevad muret lageraide pärast

Ugurimägi Äntu külas on koht, kus vanad eestlased käisid jumalate poole palvetamas ja ohvriande toomas. Vahepeal on mäge räsinud tormid, praegu kavandatakse sanitaarraiet arheoloogiamälestise korrastamiseks.

FOTO: muinas.ee

Keskkonnaamet väljastas ettevõttele SF Pandivere OÜ loa raietööde tegemiseks Äntu mõisa pargis ning Ugurimäel. Et Ugurimägi on vana hiiekoht, teeb kavandatav raie inimestele muret.


Toimetusele saabus esmaspäeval kiri, milles tuntakse muret, et algab lageraie Ugurimäel, mis asub Väike-Maarja vallas Äntu külas ning on tuntud vana ohverdamiskohana, samuti kaitstavate loodusobjektide nimistusse kuuluvas kaitsealuses Äntu mõisa pargis. “Kunagi soovis üks kolhoosiesimees Ugurimäele ehitada elumaja, aga tollased seadused seda ei võimaldanud,” seisab kirjas. Inimene muretseb, et nüüd andis keskkonnaamet loa teha lageraiet Uguri maaüksusel.

Ta kirjutas, et Uguri kinnistul on küll tormimurdu, aga see ei tohi ega saa olla õigustuseks, et raske metsatehnikaga sõita pühale hiiemäele ja allikatest rikkale  mõisaalale puid langetama.

Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Riina Pomerants ütles, et maaomanik SF Pandivere OÜ taotles keskkonnaametilt luba lageraideks Uguri maaüksuse kolmel eraldisel ning see väljastati mullu oktoobris. “Tegemist on alaga, mis asub looduskaitse alla kuuluvas Äntu pargis,” lisas ta.

Äntu pargi kaitsekorraldus on kehtestatud kaitseeeskirjaga, mille kohaselt on uuendusraided pargis võimalikud, kui pargi valitseja annab selleks nõusoleku.

Keskkonnaameti tehtud ülevaatusel fikseeriti, et kunagine park on tormikahjustuse tõttu praktiliselt hävinenud.

“Keskkonnaamet andis loa lageraide tegemiseks Uguri maaüksusel. Lageraide lubamisega on antud võimalus likvideerida tormikahjustused ja võsa. Eraldised, kus lageraiet tehakse, ei ole seotud kultuurimälestisena kaitse all oleva Uguri mäega,” rääkis Pomerants.

Uguri mäe ühel raideid puudutaval alal on lubatud koristada ainult tuuleheite ja tuulemurru puud ning teisel teha harvendusraiet.

Raietele on kehtestatud teatud nõuded. Näiteks tuleb vältida allesjäävate puude vigastamist, jäätmed tuleb pargialalt ära vedada ning põletada. Raiutava puidu ja raiejäätmete kokkuveol ei tohi tekitada pinnasekahjustusi ehk rööpaid.

Uguri mägi on vana hiiemägi, kus muinaseestlased käisid jumalate poole palvetamas ja ohvriande toomas. Seda kinnitab ka mäe lähedalt leitud kultuskivi.

1923. aastal hakati mäest kruusa võtma. Kaevamisel leiti pealuid, suuri mõõgataolisi nuge, sõrmuseid, rõngaid, sõlgi ja ketitükikesi.

Muinsuskaitseameti inspektor Karin Vimberg ütles, et ametile laekus Rakvere Metsaühistu, tööde tegija taotlus teha Ugurimäel sanitaarraiet esmaspäeval.

Ta selgitas, et Ugurimägi on muinsuskaitse all, mistõttu tuleb luba raietöödeks taotleda ka neilt, kuid looduskaitsealuse Äntu mõisa pargi kohta see ei kehti.

Inspektor käis eile ise olukorraga tutvumas. “Vähemalt arheoloogiamälestiseks oleval Ugurimäel seni raietöödega alustatud ei ole, sõitsin ise pargis ringi ning tundub, et tööd ei käi ka seal,” sõnas Karin Vimberg.

Tema andmetel Rakvere Metsaühistu pragu kooskõlastab raide tingimusi ametkondadega.
Karin Vimberg ütles eile, et tõenäoliselt antakse päeva jooksul välja luba sanitaarraideks. See tähendab haigete, mahalangenud ja vigastatud puude eemaldamist. “Kõik elujõulised puud tuleb säilitada,” märkis Vimberg. Tema sõnul räga ja võsa likvideeritakse ning Rakvere Metsaühistu on lubanud tööd teha käsitsi ja masinaid kasutada ainult väljaveoks.

Omaniku SF Pandivere OÜ juhatuse liige Aare Kalson ütles, et eesmärk on ala korrastada. “Kohalikud on teinud etteheiteid, miks tuulemurdu ära ei koristata. Selle vastu on käputäis inimesi,” rääkis Kalson ning lisas, et raiet püüab takistada ka vallavalitsus. Kalsoni sõnul pärineb tormimurd juba üleeelmise aasta augustist ning puidu väärtus järjest langeb. Raietöödest kasu küll saada ei soovita, kuid need peavad katma tehtavad kulud.

“Minul ei ole puude raiumiseks oskusi, oleme tööde korraldamise üle andnud Rakvere metsaühistule ning nende tegemise eest vastutab töövõtja,” lausus Kalson.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et seaduse järgi keskkonnaamet ei pea omavalitsust loa väljastamisest teavitama. Kuna murelikelt inimestelt tuli vihje kavandatava raide kohta, pöördus vallavalitsus märtsi alguses keskkonnaameti Viru regiooni poole, et küsida, millistel kaalutlustel on väljastatud luba lageraiete tegemiseks ja kas selle väljastamisel viidi läbi uuringud.

Et enamik raietest on kavandatud liigniiskel alal ning allikate piirkonnas, siis tunti huvi ka selle vastu, kas on raietöödeks erinõudeid.

“Kirjas keskkonnaametile tegime ettepaneku üle vaadata Uguri maaüksusele väljastatud metsateatisega kavandatud lageraide ulatus ning võimalusel lubada Uguri maaüksuse eraldistel ainult sanitaarraiet. Samuti peame oluliseks, et pärast raietöid korrastatakse maaala. Keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks üle vaadata väljastatud raieluba, kuid andis vastuses teada, millised on raietööde tingimused,” rääkis Kesküla. Tema sõnul on keskkonnakahjude likvideerimine ehk raietööde põhjendus mõistlik, ning kui amet on loa väljastamist põhjalikult kaalunud, tuleb neid usaldada.

“Maaomanikul on võimalus raiet teha ning hiljem saab hinnata, kuidas tööd tehti ja milline on maaala pärast korrastamist. Vallavalitsus on juhtinud tähelepanu laiematele aspektidele. Jääb loota, et tööde tegija korraldab oma tegevusi vastavalt väljastatud raieloale ning kasutab sellist tehnikat, mis ei tekita pinnasekahjustusi või allesjäävate puude vigastamisi,” lisas vallavanem.

Tagasi üles