Kampaania kutsub tunnustama südamega tehtud eurotegusid

Eva Samolberg
, Virumaa Teataja peatoimetaja
Copy
Euroopa Liidu tõukefondi toetuse abil avas Adven Eesti Väike-Maarja alevikus hakkpuidul töötava tänapäevase biokatlamaja.
Euroopa Liidu tõukefondi toetuse abil avas Adven Eesti Väike-Maarja alevikus hakkpuidul töötava tänapäevase biokatlamaja. Foto: Vladislav Musakko

Eesti Euroopa Liiduga liitumise otsusest möödub sel sügisel 20 aastat. Euroopa Liidu tõukefondidest saadud toetus on Eesti elu edendamise oluline mootor olnud kogu selle perioodi vältel. 4. septembril algab üleriigiline kampaania, mille eesmärk on välja valida parimad eurotoetust saanud projektid ning tunnustada edulugusid, kuidas Euroopa Liidu toetused on aidanud kaasa Eesti arengule ja siinsele heaolu kasvule ning inimeste toimetulekule. Kampaaniat korraldab Euroopa tõuketoetuste korraldusasutus riigi tugiteenuste keskus (RTK).

Alates EL-iga liitumisest on Eestis tõukefondidest toetust saanud üle 40 000 projekti: Narvast Kärdlani ja Tallinnast Setumaani on väga paljude Eesti inimeste elu ja keskkond palju paremaks muutunud. Viimasel seitsmeaastasel eelarveperioodil viiakse ellu üle 14 500 projekti, millest osa valmib veel 2023. aasta lõpuks.

"Toetatud on väga laia spektrit – muuseumidest liiklussõlmedeni ja väikeettevõtete starditoetusest kuni lasteaiakohtade loomiseni. On oluline märkida, et füüsiliste objektide kõrval on palju tuge saanud valdkonnad, mida silmaga näha ei saa, kuid mis ometi on tähendanud elukvaliteedi tõusu inimeste jaoks: näiteks uuendatud vee- või kaugküttetrassid, teadusuuringud või tänu ümberõppekoolitusele ja nõustamisele uue töökoha leidnud tuhanded inimesed," selgitab Urmo Merila, RTK toetuste valdkonna juht.

Kui varasemal perioodil läks lõviosa rahast n-ö betooni ehk suurtesse infrastruktuuri tehtud investeeringutesse, siis lõppeval toetuste perioodil on enam panustatud struktuursetesse ja mahukatesse reformidesse. Näiteks võib tuua koolivõrgu (kõik loodud riigigümnaasiumid) ja haiglavõrgu ümberkorraldamise (kõik loodud esmatasandi tervisekeskused), millel on väga oluline mõju igale Eesti perele ning mille tulemusena saavad inimesed paremat ja kättesaadavamat teenust. Tõukefondide üks eeliseid on see, et rahastusperiood on pikk ning nii on võimalik suuremaid ja mõjusamaid muudatusi ellu viia.

"Ellu viidud projekte tasub märgata ja tähele panna juba ainuüksi sellepärast, et igaüks neist on märk sellest, kuhu me kuulume – Euroopa Liitu – ja et meid pole jäetud üksinda, vaid oleme saanud tänu erinevatele toetusmeetmetele ellu viia kümnete tuhandete inimeste unistusi. Märgakem saavutatu mõju, Eestile ja meie inimestele toodud muutust ja tunnustagem neid, kes projekte edukalt on ellu viinud," lisas Merila.

Tänavu lõpeb struktuuritoetuste periood 2014–2020, mil Eesti sai fondide eelarvest 3,8 miljardit eurot. Sel perioodil on eurotoetuste osakaal riigieelarves jäänud 10 protsendi ümber, kattes koguinvesteeringutest umbes 17 protsenti.

"Nii mõneski valdkonnas oleme tänaseks saavutanud märksa enam, kui algselt planeerisime – kohati lausa mitmekordselt uute maanteede, raudteekilomeetrite või täiendavate lasteaiakohtade näol. Ka kaasaegseid tervisekeskusi kerkib üle Eesti 15 võrra enam 2014. aastal plaanitust," ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas. "Kui vaatame ajas tagasi, siis Euroopa Liidu toetused on kahtlemata meie heaolu kasvule tuntavalt kaasa aidanud, tunnustame neid, kes toetusvõimalusi edukalt kasutada on aidanud," lisas ta.

Kuidas konkursil "Südamega tehtud eurotegu" osaleda

1. Esita 4.–24. septembrini oma lemmik eurotegu veebilehel www.eurotegu.eeLehelt leiad hõlpsasti ka oma kodupiirkonna eurotegude loetelu. Esitajaks võib olla iga kodanik – sealhulgas toetuse saaja ise, kohalik omavalitsus, meetme eest vastutav ministeerium, rakendusüksuse projektikoordinaator jt.

2. Konkursile esitatud projektide seast valib viieliikmeline žürii välja 30 projekti, mis pannakse rahvahääletusele veebi eurotegu.ee. Projektide valikul hinnatakse nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale, kogukonnale.

3. Žüriisse kuuluvad rahandusministeeriumi esindaja, riigi tugiteenuste keskuse esindaja ning kolm konkursi korraldaja valitud avaliku elu tegelast. Žürii teeb otsused konsensuslikult. 4. Rahvahääletuseks valitud projektid avalikustatakse veebilehel www.eurotegu.ee.

5. Rahvahääletus on avatud 16. oktoobrist 5. novembrini k.a. Rahvahääletuse ja žürii koostöös valitakse välja võitjad.

6. Hääletajate vahel loositakse välja:

· 2000 euro väärtuses kinkekaart reisiks mõnda EL-i liikmesriiki;

· Euroopa Komisjoni Eesti esindusega 2024. aastal reis Brüsselisse, kus saab uudistada komisjoni ja europarlamendi tööd.

7. Säravamaid eurotegijaid premeeritakse novembri lõpul toimuval tänuüritusel.

Lisainfo kampaania kohta: press@rtk.ee

Tagasi üles