Vaade: pikuti, lapiti või serviti – mis seal vahet on?

Siim Mihailov, Virumaa Teataja ajakirjanik. Foto: Ain Liiva

Toimub järjekordne kohtuistung, kus arutatakse vägivalda tarvitanud treeneri käitumist. Kordamööda käivad tunnistajapuldis alaealised, treeneri endised hoolealused. Mõni neist puhkeb ütluste andmise ajal lausa nutma. Kuna treener on paljudele neist tekitanud rohkelt meelehärmi, palutakse juhendajal istuda tunnistajate vaateväljast eemale.

Nähtust ja kogetust kohkunud kaitsja teeb ettepaneku istungid, vähemalt mingis osas, kinniseks kuulutada. Prokurör ei pea taotlust põhjendatuks ja kohtunik nõustub temaga. «Me ei käsitle siin andmeid, mille pärast peaks istungi kinniseks kuulutama. Meil pole siin midagi varjata,» sõnab prokurör. «Me ei soovigi midagi varjata. Ma olen ise ka lapsevanem ja see oleks laste huvides kui istungid kinniseks kuulutada,» pareerib kaitsja.

Riho Rannikmaa väidetavalt toime pandud kehalist väärkohtlemist käsitlevad kohtuistungid võib lühidalt kokku võtta selliselt, et täiskasvanud on pulkadeks lahti harutanud selle, milline oli treeneri käe asend löömise hetkel. Kas käsi oli pikuti, serviti, lapiti ja kas tabamuse saanud kukal sai hoobi näpu, nuki, rusika või randme siseküljega. Vähema tähelepanu all on olnud fakt, et treener tõusis oma pingilt, seadis sammud tema poole seljaga olnud tüdruku poole ning andis obaduse, mille peale tüdruk nutma puhkes. Nutma, sest tõenäoliselt ta koges valu. Pisarad valgusid võitlusspordiga tegeleva tüdruku põskedele – trennikaaslaste sõnul ta iga tühja-tähja peale ei pilli.