Hõbehaigur on nii valge sulestikuga, kui üldse olla saab. Valge nagu luik ja üpris suur lind, kuid suuruselt jääb ta luikedele siiski tublisti alla. Meie suurima linnu kühmnokk-luige kehakaalust erineb hõbehaigru kaal ligi kümme korda.
Tellijale
Nädala lind: hõbehaigur
Samas tema tiibade siruulatus luige omast palju ei erinegi: ca 1,5 m luige 2–2,4 m vastu. Hõbehaigru arvukus aga kasvab Eestis lausa mühinal. Esmakordne hõbehaigru kohtamine Eestis on teada aastast 1914, järgmine aga enam kui 60 aastat hilisemast ajast, aastast 1975.
Alles käesoleval sajandil võtsid hõbehaigrud Eesti asustamise tõsisemalt käsile, 2008. aastast on teada esimene pesitsuskatse. 2020. aasta maikuus loendati aga ainuüksi ühes Läänemaa piirkonnas Sutlepas tervelt 194 pesitsevat paari. Tõenäoliselt on hõbehaigur ka Lääne-Viru maakonnas pesitsejana koha leidnud, sest tema kohtamine on juba igapäevane nähtus. Kaks talve tagasi üks isend isegi talvitus siin: Tapa-Imastu kandis Valgejõel ja sealsetel allikatel toitudes.